Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 3. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uurijad kasutasid testi läbi viimiseks eelnevalt tõestatud mõjuga videosid ja muusikat ning kutsusid nende abil uuringus osalenud 670 katsealuses esile kahe eri lõõgastusastmega seisundeid. Esimesse gruppi kuuluvad inimesed olid heas meeleolus ning samal ajal väga lõõgastunud seisundis. Teine grupp oli sama heas meeleolus, kuid mitte nii lõõgastunud, tundmata samas ka ülemäära stressi.

Lõõgastunud kliendid hindasid uuringus kauba väärtust keskmiselt 15% suuremaks kui mittelõõgastunud.

Uuringu läbiviimisel osalenud Michel Tuan Phami sõnul võib see tingitud olla sellest, et rahuloluolekus ei märka inimese aju ohtu nii kergesti. See omakorda võimaldab inimesel hinnata kaupade väärtust abstraktsemalt: näiteks kaamera puhul ei hinda inimene mitte niivõrd konkreetse kaamera hinna ja kvaliteedi suhet, vaid selle omamisega kaasnevat võimalust jäädvustada mälestusi.