Palgalõhe Eestis

Eestis saavad naised meestest ligikaudu 30% väiksemat palka, samas kui meeste haridustase kipub naiste omale alla jääma, selgus 2010. aasta lõpus valminud uuringust, mida vahendab ajakiri Personali Praktik.

Sageli on jäänud mulje, et Eesti inimeste jaoks on palgalõhe põnev ebavõrdsust väljendav ilming, kuid nende faktide üle imestatakse kõrvalseisjana. Väheseid näib see teema isiklikult puudutavat. Üldjuhul ütlevad nii tööandjad kui ka töötajad, et “meil palkade määramisel inimese sugu tähtsust ei oma”. Ometi teavad vähesed oma kolleegide palga suurust ning ka oma igakuisest kukrutäiendusest ei kiputa teistele rääkima.

Poliitikauuringute keskusel Praxis ja rakendusuuringute keskusel Centar valmis
eelmise aasta lõpus põhjalik uuring “Sooline palgalõhe Eestis”. Selgus, et Eesti
tööjõu-uuringute andmetele tuginedes võib öelda, et keskmiselt said aastatel
2000–2008 Eesti naised meestest 28,7% väiksemat palka. See protsendimäär
tõepoolest ei väljenda diskrimineerimist, sest pole arvestatud, kas naised ja mehed töötasid võrdväärsetel ametikohtadel ja kas neil oli näiteks samasugune haridustase, eriala või ka staaž. Murelikuks teeb aga see, et võrreldes naiste ja meeste töötamist eri ametites ja tegevusalal ning arvestades naiste ja meeste erineva tööstaaži, hariduse, tööala ja teiste näitajatega, selgitab see kõigest 4,4% soolisest palgavahest. 

Samuti selgus uuringust, et naiste ja meeste palgakäärid on eriti suured ehk ligikaudu kolmandiku võrra erinevad vanuses 25–44 aastat. Mida see näitab?
Tööandjad näevad fertiilses eas naistes ilmselt vähem pühendunud töötajat ja
isegi kui selles eas naine pole peret loonud, on oht, et tal pole samasuguseid võimalusi oma karjääri edendada kui meestel. Teisalt selgus uuringust, et meeste perekonnaseis mõjub palgale vastupidiselt – mehed, kes on abielus või vabaabielus, teenivad võrreldes vallaliste meestega 11,2% rohkem palka. Lastega emade puhul selgus aga, et iga lapsega kaasnes emadel 1,2% väiksem palk võrreldes lastetute naistega.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Pirjo Turk

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine