4. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sageli on jäänud mulje, et Eesti inimeste jaoks on palgalõhe põnev ebavõrdsust väljendav ilming, kuid nende faktide üle imestatakse kõrvalseisjana. Väheseid näib see teema isiklikult puudutavat. Üldjuhul ütlevad nii tööandjad kui ka töötajad, et “meil palkade määramisel inimese sugu tähtsust ei oma”. Ometi teavad vähesed oma kolleegide palga suurust ning ka oma igakuisest kukrutäiendusest ei kiputa teistele rääkima.

Poliitikauuringute keskusel Praxis ja rakendusuuringute keskusel Centar valmis

eelmise aasta lõpus põhjalik uuring “Sooline palgalõhe Eestis”. Selgus, et Eesti

tööjõu-uuringute andmetele tuginedes võib öelda, et keskmiselt said aastatel

2000–2008 Eesti naised meestest 28,7% väiksemat palka. See protsendimäär

tõepoolest ei väljenda diskrimineerimist, sest pole arvestatud, kas naised ja mehed töötasid võrdväärsetel ametikohtadel ja kas neil oli näiteks samasugune haridustase, eriala või ka staaž. Murelikuks teeb aga see, et võrreldes naiste ja meeste töötamist eri ametites ja tegevusalal ning arvestades naiste ja meeste erineva tööstaaži, hariduse, tööala ja teiste näitajatega, selgitab see kõigest 4,4% soolisest palgavahest. 

Samuti selgus uuringust, et naiste ja meeste palgakäärid on eriti suured ehk ligikaudu kolmandiku võrra erinevad vanuses 25–44 aastat. Mida see näitab?

Tööandjad näevad fertiilses eas naistes ilmselt vähem pühendunud töötajat ja

isegi kui selles eas naine pole peret loonud, on oht, et tal pole samasuguseid võimalusi oma karjääri edendada kui meestel. Teisalt selgus uuringust, et meeste perekonnaseis mõjub palgale vastupidiselt – mehed, kes on abielus või vabaabielus, teenivad võrreldes vallaliste meestega 11,2% rohkem palka. Lastega emade puhul selgus aga, et iga lapsega kaasnes emadel 1,2% väiksem palk võrreldes lastetute naistega.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Autor: Urve Vilk, Pirjo Turk