Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 8. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kontorites kasutatakse tänapäeval enamasti Inteli või AMD-protsessoritel põhinevaid personaalarvuteid, mida mõnikord nimetatakse ka IBM-ühtesobivateks PC-deks. Vähem kasutatakse firma Apple Mac arvuteid – peamiselt kirjastamise, muusika ja disainiga tegelevates ettevõtetes. Ehkki Apple Maci arvutite tehniline lahendus ja parameetrid erinevad eespool nimetatutest, kasutatakse ka Maci arvuteid ettevõtte infosüsteemis allpool kirjeldatud põhimõtete alusel.

Ettevõttes ühendatakse arvutid kohtvõrguks, suurte ettevõtete puhul ka laivõrguks, millel büroo infosüsteem tänapäeval enamasti põhineb. Seega on arvuti ettevõtte infosüsteemi oluline osa, mille tõhususest ja omadustest sõltub väga palju.

Arvutitööstus on kiiremini arenevaid tööstusharusid maailmas. Suuremad firmad toovad iga poole aasta tagant turule järgmise personaalarvutite põlvkonna. Seda tempot toetavad ka tarkvaratootjad, kes koostavad järjest täiuslikumaid ja tõhusamaid programme, mis omakorda on mõeldud tööks parasjagu saadaolevatel võimsamatel seadmetel. See on tegelikkus, mida tuleb arvesse võtta.

Personaalarvutit hankides tuleks lähtuda sellest, et töökohtadel hakatakse kasutama operatsioonikeskkonda Windows 7.

Protsessor

PC korral räägitakse eelkõige protsessorist, mis arvutis infot töötleb. Lauaarvutites kasutatakse üldiselt firma Intel mitmesuguseid protsessoritüüpe: Pentium, Core 2, Core Duo jt või AMD-protsessoreid Athlon, Sempron jt. Protsessori puhul räägitakse gigahertsidest – protsessori taktsagedusest, mis iseloomustab töökiirust. Mida kõrgem sagedus, seda parem. Liiga kiiret arvutit pole olemas. Protsessorite taktsagedus ulatub praegu 3–4 gigahertsini.

Kontoritöö arvutikasutusest loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Teksti on koostanud Urmas Kõlli ja Margus Soots, täiendanud Heikki Eljas.