Pilguheit Mattiiseni loomingule

Alo Mattiiseni sünniaastapäeva kontsertidel esitatakse nii helilooja isamaalisi laule kui ka muud loomingut. Sekka kõlavad palad, mida publik ehk ei teagi.

Igale eestlasele tuttavad Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu tulevad kontsertidel kindlasti esitamisele, samuti tema loodud ühislaul “Ei ole üksi ükski maa”.
See, et Mattiiseni sünniaastapäeva kontserdid toimuvad lähestikku taasiseseisvumispäeva pidustustega, on Tartu Kontsertide esindaja Väino Landi sõnul teadlikult planeeritud, kuna Mattiiseni laule lauldakse sel ajal mitmel pool Eestis. Muu hulgas esitatakse neid 20. augustil toimuval Tallinna suurüritusel “Vabaduse laul”.
“Meie kontsertidel ei ole midagi “Vabaduse lauluga” pistmist. 20. august on kindla suunitlusega kuupäev, mille fookuses on Eesti vabariik. Meie kontsertide keskmes on helilooja ise ja tema laulud,” ütles Land, kelle sõnul tekkis tal mõte Mattiiseni laulude kontsertide produtseerimiseks juba aasta alguses.
See, et üks Mattiiseni sünniaastapäeva kontsert Tartus toimub, on Landi sõnul mõneti sümboolne. “Aastal 1988 esitati neid viit isamaalist laulu esimest korda Tartu lauluväljakul, kus võeti juba salamisi sinimustvalgeid lippe välja ja lauldi, et eestlane olen ja eestlaseks jään,” meenutas Land.
Samas paigas kõlavad need teosed ka nüüd, esitamisele tulevad “Kaunimad laulud”, “Mingem üles mägedele”, “Sind surmani”, “Isamaa ilu hoieldes” ning “Eestlane olen ja eestlaseks jään”.

Solistide nimekiri on pikk. Mattiiseni laule kannavad ette Ivo Linna, Riho Sibul, Maarja-Liis Ilus, Lenna Kuurmaa ja Henri Laks, keda saadab bänd, kuhu kuuluvad Raul Vaigla, Andrus Lillepea, Antti Kammiste ja Ain Varts.
“Laulud on ära jagatud selle põhjal, mis võiks kellelegi sobida. Lauldakse nii üksi kui ka mitmekesi,” rääkis Raul Vaigla. Suur osa paladest on publikule tuttavad, kuid on ka selliseid, mida ehk kõik inimesed varem kuulnud pole. “Kõlavad ka niisugused lood, mida pole küll nii palju ehk esitatud, aga mis kindlasti esitamist väärivad. On väga ilusaid palasid, mis neil kontsertidel kavas on,’’ väitis Vaigla.
Näiteks kõlab Lenna Kuurmaa esituses “Looja loob” ning Maarjalt “Üksik puu”, mida originaalis on laulnud Ivo Linna, samuti laulab Maarja “Vikerkaart”, mida varem on esitanud Jaanika Sillamaa. Riho Sibula lauludest tõi Vaigla välja palad “Tuul” ja “Eukalüptuse puu”, mis on loodud Artur Alliksaare sõnadele.
Omamoodi võtmeisik on kontsertidel Ivo Linna, kelle esitusega publikule mitu Mattiiseni laulu seostub ning kes neid ka nüüd laulab.

Laulud ei aegu. “See on selline materjal, mida võib esitada ja laulda ka paarikümne aasta pärast, see ei aegu,” sõnas Vaigla.
“Alo on olnud minu hea sõber juba lapsepõlvest saadik ja mul on alati olnud hea meel tema tegemiste üle. Tema laulud on ikka toredad,” rääkis Vaigla sümpaatiast helilooja ja esitatava loomingu vastu.

Alo Mattiiseni
50. sünniaastapäeva kontserdid
18.08 kl 19 Tartu laululaval
21.08 kl 17 Ammende villas Pärnus
Pilet: 10 €
info: www.kontsert.ee

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Mari Hiiemäe

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine