Suvised lisakulud kasvatasid krediitkaartide kasutust viiendiku võrra

Igasuvine puhkusteperiood toob kaasa krediitkaartide kasutuse kasvu, mis tähendab kaardiomanikele ka suuremaid intressimakseid. Krediitkaardiga sooritatud maksete käive on juunis võrreldes jaanuriga kasvanud 17% ja maksetetehingute arv koguni 21%.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Piret Suitsu tuletab meelde, et ka krediitkaart on siiski laen, millel on intressi näol oma hind.

„Eestis on enim levinud kaardid vaba tagasimaksega  ja järelmaksu tüüpi krediitkaardid, mida kasutades tuleb alati meeles pidada, et kasutatud laenuosalt tuleb tasuda intressi seni, kuni kogu kasutatud limiit on tagasi makstud,“ toonitas Suitsu. „Osadel krediitkaartidel on aga ka intressivaba periood – kasutatud laenuosalt tuleb intressi tasuma hakata 30-50 päeva möödudes alates ostu sooritamisest,“ rääkis ta.

Krediitkaardi intress jääb reeglina vahemikku 16-18% aastas kasutatud summalt. See tähendab näiteks, et 500-eurose limiidi täieliku kasutuse eest tuleb tasuda kuus ligi 7,50  eurot intressi, millele võib lisanduda sõltuvalt kaardi tüübist ka kuuhooldustasu.

Krediitkaarte on kolme peamist liiki – vaba tagasimaksega kaardid, püsimaksega kaardid ja määratud tagasimaksega kaardid. „Vaba tagasimaksega kaardi puhul valib kaardiomanik ise, millal ja kui suures ulatuses kasutatud summa tagasi maksab. Püsimaksega kaardid on põhimõtteliselt järelmaksukaardid, mille puhul tuleb kasutatud summast iga kuu kindel osa tagasi maksta. Määratud maksega krediitkaardi puhul aga võetakse kogu kasutatud laenusumma järgmise kuu kokkulepitud kuupäeval kliendi pangakontolt maha,“ selgitas Suitsu kaartide vahelisi erinevusi ja lisas, et ehkki vaba tagasimaksega kaart on kõige vähem stressitekitav, kui rahaga kitsas käes, tähendab see teisalt suuremaid intressikulusid, kui pikema aja jooksul kasutatud summat kaardile tagasi ei kanta. Paremini saab finantsdistsipliini hoida aga määratud maksega kaardiga, mis pangale võlgu jääda ei lase, või püsimaksekaardiga, kus kokkulepitud graafiku alusel tehakse regulaarseid tagasimakseid.

Kui möödunud aastal vähenes esimese poolaasta  krediitkaartide maksetehingute käive  14%, siis tänavu on sama perioodi käibe tõus 5%. Krediitkaartide kasutamise kasvav trend viitab, et paljudel inimestel on kasutatud limiidi näol ette ära kulutatud terve kuupalk või enamgi. Palju kasutatakse krediitkaarti ka väiksemate ostude eest tasumisel – keskmine maksetehingu suurus oli juunis 27,8 eurot, mis on käesoleval aasta algusega võrreldes 3% vähenenud.

„See tähendab, et krediitkaardiga makstakse ka toidupoes ja muud igapäevast kraami ostes. Võlarattast väljatulek eeldab eriti vaba tagasimaksega krediitkaardi puhul keskmisest kõrgemat enesekontrolli, et näiteks igakuine sääst 10% sissetulekust kanda koheselt krediitkaardi tagasimakseks. Sellisel juhul kulub kuu sissetuleku ulatuses võetud krediidi tagasimakseks koos intressidega ligi 11 kuud.

Ka rõhutas Suitsu, et ehkki suvi on toonud ja toob veelgi kaasa mitmeid ahvatlevaid pakkumisi, ei ole siiski mõistlik kõigest kinni haarata, mis soodus ja põnev tundub. „Kuldreegel on mitte laenata raha sellise asja või teenuse ostmiseks, mille kasutusaeg saab otsa enne, kui olete võla ära maksnud. Näiteks ei ole üldse meeldiv maksta aastaid puhkusereisi eest, mis ammu meelest läinud,“ rääkis ta.

Kokkuvõttes toonitas Suitsu, et ehkki krediitkaart on tänapäeva rahamaailmas tavapärane teenus, mis muudab paljude inimeste elu mugavamaks, ei tohiks krediitilimiiti siiski kergekäeliselt kulutada. Kindlasti ei ole krediitkaarti limiidi suurendamine või uue kaardi taotlemine mõistlik siis, kui rahanappus kimbutab, sest see toob kaasa uued kulud teenustasude ja intresside näol.

Juunikuu seisuga on käibel  381 860 krediitkaarti, neist ligi pooled – 42% - on passiivsed. Kõige enam on väljastatud vaba tagasimaksega krediitkaarte –  134  917 kaarti ehk 35% kaartide koguhulgast. Üpris palju on ka järelmaksukaarte – 125 646, mis on 33% kõigist krediitkaartidest.

Käibelolevate krediitkaartide arv on viimase kahe aastaga 62 000 ehk 14% võrra kahanenud. Arvuliselt on kõige enam vähenenud järelmaksukaartide arv – 35 831 võrra. Suur kukkumine on tabanud ka määratud tagasimaksega krediitkaartide portfelli, mis on vähenenud 39% võrra.

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine