19. august 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vanausulised pidutsevad taas

Mitmel pool Eestis saab taas tutvuda vanausuliste traditsioonide, folkloori ja üldise eluoluga. Homme algab järjekorranumbrilt viies vanausuliste pärimuskultuuri festival Peipus.

17. sajandil esialgu Venemaa ääremaadele ja siis ka üle piiri Euroopasse, Aasiasse, Austraaliasse, Lõuna- ja Põhja-Ameerikasse põgenenud vanausuliste kogukonnad on suutnud esivanemate kultuuri ja traditsioone ehedana säilitada, ka Eestis.

Rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festival Peipus toob kokku esinejaid nii lähedalt kui ka kaugelt ning ühes nendega killukesi vanausuliste kultuurist.

Tänavuse festivali külalised on vanausulised pomoorid Lätist, Leedust, Poolast, Ukrainast, vene küladest Komimaal ja fedossejevlased Venemaalt.

Nii nagu ka varasematel aastatel on festivali üks eesmärke vanausuliste omavaheline suhtlemine ja nende kokkutoomine mitmelt poolt maailmast.

Teisalt korraldatakse üritust sooviga näha, kuidas vanausuliste kogukonnad mujal maailmas elavad ja oma traditsioone hoiavad.

Tänavu kõlavad festivali raames palvelaulud vanausuliste pomooride meeskoori Unison esituses.

Koori kuuluvad Läti, Leedu, Poola ja Ukraina koguduste vaimulikud, kirikukooride juhid ja salmilauljad. Selle koosseisu kutsus kokku Daugavpilsi Novostrojenskaja koguduse vaimulik juht isa Aleksi Žilko, kes on ka Läti vanausuliste pomooride kiriku pea.

Vilniuse vanausuliste koguduse koori ja Kallaste vanausuliste naiskoori esituses saab kuulda vaimulikke värsse, mis pärinevad 17. sajandist.

Traditsiooniliselt tutvustab festival vanausuliste autentset rahvakultuuri. Nelja festivaliaastaga on saanud Eesti publik tutvuda säilinud pulmakombestikuga vanausuliste külades Baikali taga, Türgis, Moldovas ja Krasnodari krais.

Tänavused külalised vene vanausuliste küladest Komimaal on maailma vaimsesse kultuuripärandisse kuuluva kultuuri kandjad. Külalised Petšora, Uhta ja Ust-Tsilma küladest näitavad, kuidas Ust-Tsilmas peetakse ringmängude, tantsude ja lauludega suurimat rahvapidu nimega Gorka.

Festivali galakontserdil kuuleb vägilaslaule lauliku suust, naljasalme naljataja ja nutulaule itkeja suust.

Samuti linastuvad Tallinna kinomajas teemakohased filmid. Teadusliku mõõtme annavad festivalile selles osalevad mainekad teadlased, kes peavad avalikke loenguid vanausuliste kultuuri eripärast, laulutraditsioonist, kunstist ja käsitööst.

Autor: Signe Sillasoo, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700