Spetsialist: isikuandmete kasutamist peab rohkem teadvustama

Meie isiklikud andmed on kõik erinevates andmebaasides ning jääb vaid üle loota, et andmekaitseinspektsioon kontrollib nende kasutamist hästi, rääkis sertifitseerimiskeskuse sertifitseerimise valdkonnajuht Tarvi Martens Äripäeva seminaril „Kuidas näpujälg ja ID-kaart edendavad kaubandust?“.

„Kui nägin Eesti meedias Maxima artiklit, kus räägiti, et ID-kaardiga ei jää kliendist mingit märget maha, siis sain aru, et teadmisi sel teemal on veel vähe,“ rääkis Martens. 

Martensi kinnitusel jääb digitaalses maailmas meist alati maha jalajälg. „Kui sõita bussiga, käia linnavalitsuses rääkimas või külastada raamatukogus, siis näitame igal pool ID-kaarti oma täies hiilguses,“ lausus ta. „Tekib küsimus, miks ma pean toppima oma passi kompostrisse. Bussis pole ju oluline, kui vana ma olen.“

Internetis on asi Martensi sõnul kordades kriminaalsem. Meie andmed on kõik andmebaasides ning kui need kõik andmed kokku panna, oleks tulemus tema hinnangul päris kole. „Kõik teenusepakkujad kasutavad ühte ja sama isikukoodi. Süsteem on disainitud nii, et isikukoodi järgi saab õnne soovida,“ kirjeldas Martens.

Teistes riikides on erinevad süsteemid, sest ühiskonnas on erinevad privaatsuse tunnetused. Näiteks ei tohi Belgias erasektor isikuandmeid kasutada ja lisaks ka isikukoodi oma andmebaasi salvestada. Martens märkis, et seal peab asutus genereerima omale uue koodi, kuid ka sel mudelil on probleeme.

„Soovitan aeg-ajalt lugeda isikuandmete kaitsmise seadust. Seal on kirjas, et isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks,“ rõhutas Martens seda, et inimene peab teadvustama, et andmed lähevad ettevõtte andmebaasi.
Lisaks peab spetsialisti sõnul inimene igal hetkel saama keelata tarbijaandmete analüüsi.

„Meil on rakse öelda, kui hästi andmekaitse inspektsioon seda tegevust kontrollib. Põhimõtteliselt peame lootma, et inspektsioon teeb oma tööd hästi,“ lausus Martens.

Skandinaavia ruumis on Eesti suhteliselt avatud riik ja rahvas usaldab oma riiki. Suurriikides on juhid oma rahvast kaugele jäänud, seal on lood hoopis teisiti. „Me ei saa öelda, kus on avatuse määral piir ja mis on õige või vale. Tuleb seda avatust hinnata ja ka Miki Hiiri toetada - kui inimene tahab olla Miki Hiir, siis peame seda aliast lubama,“ sõnast spetsialist.

 


 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Birjo Must

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine