26. august 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Naine kahe meistri silmade läbi

Adamson-Ericu muuseumis on avatud vanameistrite Johannes Greenbergi ja Ferdi Sannamehe näitus “Igavesti naiselik”, mis tutvustab naisekujundit kahe kunstniku loomingus.

Greenbergi ja Sannamehe väljapanek on eelkõige romantiline reis läbi kahe meistri loomingu. See võiks olla eelroog hubasele õhtusöögile kahele.

Maalides ja vormides naist. Kunstnike eluteedel oli nii sarnasusi kui ka erinevusi. Üks neist oli maalija, kes armastas kujutada näitlejannasid, teine jõuline skulptor.

Johannes Greenberg sündis 1887. aastal Mäo mõisas, õppis Tallinnas põgusalt Ants Laikmaa ateljees ning suundus sealt edasi Münchenisse. 41aastasena esines Greenberg esimest korda Eesti näitusel.

Ferdi Sannamees oli Greenbergist kaheksa aastat noorem, ta sündis Otepää lähedal. Sannamees õppis alguses kaubanduskoolis, töötas fotograafina ja teenis tsaariarmees, kuid mitte rindel, vaid kirjutajana püssirohulaos. 1919. aastal läks ta Pal­lase kunstikooli õppima, olles enne omandanud teadmisi Kondrad Mäe ateljees. Esimesel näitusel esines ta juba õpingute alguses.

Ekspressiivsus ja jõulisus. Sannamees alustas maalijana, kuid õpingute ajal keskendus üha rohkem skulptuurile. Näitusel on väljas üheksa portreed Eesti kunsti- ja kultuuriinimestest, kõik sannamehelikult jõulised, selgete joonte ja hästi vormitud näokujuga.

Johannes Greenbergi looming tegi aastatega läbi üsna suuri muutusi ja seda näeb ka näitusel. 1930ndatel kaldus Greenberg art déco’like siledate pindade ja stiliseeritud kujundite poole, ent kümme aastat hiljem oli tema stiil täielikult muutunud, pildipind oli hakanud ekspressiivsetest pintslitõmmetest värelema.

Naine ja veel kord naine. Ükskõik kuidas Greenbergi stiil muutus, jäi tema põhimotiiv – naine – samaks. Kõige enam tõmbavad pilku maalid teatrielust, mida Greenberg eriti kujutada armastas. Teistest erinevana tõuseb esile “Näitleja. Pärast maskiballi”, kus näeme primadonna asemel pisut halenaljakat arlekiinisarnast kuju.

Ei saa öelda, et naine oleks olnud Sannamehe juhtmotiiv. Temalt teame ka paljusid portreesid meestest. Inimese hinge kujutada oskas ta mõlemal puhul.

Johannes Greenbergi ja Ferdi Sannamehe näitus “Igavesti naiselik”

Adamson-Ericu muuseum, Lühike jalg 3

avatud 13. novembrini

 

Autor: Urve Vilk, Ragne Nukk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700