Ostlemine välismaal suurenenud

Võrreldes möödunud aasta juulikuuga on Eesti pankade poolt välja antud pangakaartidega maksmine ja sularaha väljavõtmine välisriikides kasvanud 23%, kodumaal aga 11%. Keskmise võõrsil sooritatud kaarditehingu suurus on 154 eurot.

Võõrsil ja rahvusvahelistes internetipoodides ostude tegemist ja kaupade võrdlemist on hõlbustanud euro kasutuselevõtt. „Ka uued teenused, olgu selleks näiteks telefonikõned või meelelahutusteenused internetis, suunavad tarbijate ostukäitumist ja valikuid ning kasvatavad võõra maa kontodele makstud summasid. Nii moodustas välismaa kaupmeeste juures, reisil või internetis tehtud tehingute käive kõikidest Eesti residentide tehtud kaardimaksetest ja sularaha väljavõtust juulis 10% ehk kokku 57 miljonit eurot. Ehkki oma osa on siin ettevõtete ja kindlasti ka välismaal elavate ja töötavate eestimaalaste tehtud maksetel, on see siiski sedavõrd suur summa, et saame teha järelduse – eestimaalased reisivad taas rohkem ja julgevad ka pisut enam kulutada,“ rääkis Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Piret Suitsu. “Samal ajal maksti ja võeti sularaha Eestis päris palju ka võõramaist päritolu kaartidega: turiste ja ka välismaal palka teenivaid puhkavaid kodueestlasi teenindanud Eesti kaupmehed ja teenindajad tegid juulikuus  viimaste aastate rekordkäibe summas 68 miljonit eurot.“

Välisriigis puhkusereisi ajal tehtud kulutuste kasv on võrreldes mulluse I kvartaliga koguni 47% suurem. Enim kulutatakse raha majutusele ja söögile. Võrreldes mullusega on sellised kulud kasvanud kolmekordseks, ulatudes keskmiselt 95 euroni.  “Välismaal pangakaardiga tasudes tuleks lisaks kulutuste planeerimisele silmas pidada ka turvalisuse aspekti. Vana hea reegel – ärge laske teenindajal oma kaardiga koos teie silme alt lahkuda – kehtib endiselt. Ehkki kaardiandmete kopeerimine on aastatega harvemaks jäänud, juhtub seda kohati ikka ja hilisemate sekelduste vältimiseks on tark kaarti turvaliselt kasutada ja ostutšekid hilisemaks kontrolliks säilitada. Reisilt saabudes oleks kindlasti mõistlik oma pangakaardi väljavõte internetipangas üle vaadata ja tehingud, mida te ei ole teinud, juhul, kui neid on, veel enne ostusumma kaardilt mahavõtmist pangas vaidlustada.“

Lisaks pangakaartide kasutamisele välisriikides on kosuma hakanud internetis ja posti teel tehtavate ostude hulk. Võrreldes 2010. aasta I kvartaliga tehti tänavu kolme esimese kuu jooksul interneti vahendusel oste enam kui veerandi võrra suurema summa eest. „Ühest küljest on veebi vahendusel ostude tegemine vägagi mõistlik: valik on reeglina suurem, hinnatase soodsam ja lisaks säästab ostja aega ja vaeva, mis poeriiulite vahel uitamisele kuluks,“ rääkis Suitsu, ent toonitas, et teisalt on veebis ostude ees tasumisel oluline vältida seda, et pangakaardi andmed  ei satuks valedesse kätesse. „Veebipoode on palju ning sageli satume konkreetset toodet otsides täiesti tundmatu kaubapakkuja lehele. Et vältida pettureid, on mõistlik sooritada veebiostud teada-tuntud kaubamajades, kelle usaldusväärsuses võib kindel olla. Ka kodumaiste veebipoodide tausta tasub kontrollida otsides lisainfot nende kohta. Välisriikidest ostes oleks nutikas kasutada mõne maksete vahendamise keskkonna teenuseid või pankade poolt pakutavaid turvalisuse suurendamise võimalusi nagu virtuaalne kaart või krediitkaardi turvamine salasõnaga.,“ rääkis Suitsu.

Juunikuu seisuga on eestimaalastel 1 396 909 deebetkaarti, neist 17 % on passiivsed.  Krediitkaarte on väljastatud 381 860 ja  neist ligi pooled – 42% - on passiivsed. Käibelolevate krediitkaartide arv on viimase kahe aastaga 62 000 ehk 14% võrra kahanenud. Arvuliselt on kõige enam vähenenud järelmaksukaartide arv – 35 831 võrra. Suur kukkumine on tabanud ka määratud tagasimaksega krediitkaartide portfelli, mis on vähenenud 39% võrra.

 

 

 

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

BVT PARTNERS otsib BÜROOJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

28. juuni 2018

Teabevara