5. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. Et petturitest pääseda, on mõistlik sooritada veebiostud teada-tuntud kaubamajades, kelle usaldusväärsuses võib kindel olla.

2. Vähemtuntud poe puhul kontrollige, kas veebilehel on lisaks müüja e-kirja aadressile toodud ka füüsiline aadress ning telefoninumber.  Ka kodumaiste veebipoodide tausta tasub kontrollida. Kõige lihtsam viis teada saada, kas müüja ka päriselt eksisteerib – saatke klienditeenindusse kiri ja vaadake, kas saate vastuse või mitte. Lisaks oleks tark kontrollida interneti vahendusel müüja tausta – varasemate ostjate hinnanguid või mistahes muud infot leiate otsingumootori vahendusel kindlasti omajagu.

3. Uurige enne ostu sooritamist, milliseid isikuandmeid küsitakse. Ärge kunagi ostke veebipoest, kus lisaks krediitkaardiandmetele küsitakse näiteks pangakonto numbrit või isikukoodi. Eesti veebipoodides pangalingi vahendusel tasudes ei tohi küsida ostjalt muud, kui vaid seda, millises pangas soovitakse maksta.

4. Interneti vahendusel ostes oleks tark kasutada mõnda maksete vahendamise keskkonda, millest tuntuim on Paypal. Selline keskkond annab maksetele omapoolse garantii näiteks selleks puhuks, kui tellitu kohale ei jõua ning võimaldab müüjale oma kaardiandmeid mitte näidata – need on teada ainult makse vahendajale.

5. Turvalisust lisavad ka pankade poolt pakutavaid lisateenuseid. Näiteks Swedbank pakub turvalisuse suurendamiseks lisateenuseid „Verified by Visa” ja „MasterCard SecureCode”, mis kaitsevad internetiostude tegemisel kahel moel: esiteks kuvatakse enne ostu sooritamist isiklik tervitussõnum ja teiseks peab enne maksmist sisestama salasõna. SEBst saab aga tellida virutaalkaardi, millega saab veebis tasuda keskkondades, mis toetavad Visa kaarte. Kaardi vaid kuni 40-päevane kehtivusaeg aitab pettusi vältida ja ainult konkreetse ostu tarbeks määratud limiit tagab, et kaardil poleks petturi jaoks ahvatlevaid suuri summasid.

6. Kontrollige oma krediitkaardi väljavõtet regulaarselt vähemalt kord kuus, et avastada mistahes kahtlased tehingud koheselt. Kui leiate tehingu, mida ise sooritanud pole või mille eest ostetud kaup saamata jäi, tuleb pangaga koheselt ühendust võtta – enamasti ei lähe krediitkaardi vahendusel sooritatud ostude eest raha kaardilt maha kohe, vaid alles mõne aja möödudes.

7. Oma krediitkaardi- (ja õigupoolest ka mistahes muid isiku)andmeid sisestades tuleb jälgida, et veebilehe allservas oleks tabaluku kujutis ja aadressi alguses seisaks https://….“S“interneti aadressi lõpus näitab turvalist salastatud andmesideühendust.

8. Kallimate ja suuremate ostutehingute sooritamisel (nt sõidukid, paadid) on tark eelistada makseviisina pangaülekannet.

9. Euroopa Liidus on reeglina võimalik oma interneti vahendusel tehtud tellimus katkestada ja raha tagasi nõuda seitsme päeva jooksul, Eesti seadused võimaldavad tellimuse tühistada 14 päeva jooksul. Kui ei ole kokku lepitud teisti, tuleb müüjal tellimus täita 30 päeva jooksul alates selle saamisest.

10. Tehke enne ostu sooritamist kindlaks, kas ja millised on võimalused kauba tagastamiseks. Uurige ka seda, kuidas käitub kaupmees siis, kui kaup ostjani ei jõua ja kas kaubal on garantii. Kui soovite kaupa tagastada, tuleb kulud enamasti kanda teil endal. See ei kehti aga juhul, kui kaup on puudustega. Sõltumata ostukohast peab pakkuja parandama või asendama puudusega kauba. Kui seda ei tehta, võib ostja kaubast loobuda ja ostule kulutatud raha tagasi nõuda.

Autor: Piret Suitsu, Urve Vilk