13. september 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurim ämber on vigade eitamine

Veebitekste kirjuta nii, nagu Sa seletaksid teemat mõnele oma sõbrale. Lihtsalt, loogiliselt ja suurustamata. Ning tunnista tehtud vigu. Kõige suurem ämber on see, kui ettevõte oma vigu ei tunnista.

Küsimustele vastab Matthias Vutt Vigvam Studiost.

Anu Vane Estravelist pidas veebiteksti vormistuse kohta Äripäeva seminaril “Kuidas internetiturundus tööle panna?” ettekande. Millised nõuanded sealt kõrva taha panna soovitaks?

Peamised mõtted, mida Anu Vane ettekandest veebitekstide vormistamise kohta kõrva taha panna, on seotud ikkagi kliendi või antud lehe kasutaja tähelepanu püüdmisega. Ei ole mõtet kirjutada pikki, igavaid ja ajahambale jalgu jäävaid tekste. Hea tekst võiks olla straight to the point, lihtsalt ja loogiliselt liigendatud ning kindlasti korrektse õigekirjaga. Kui sulesepp neid põhimõtteid jälgida suudab, on tal pool tööd juba tehtud. Väiksemad parandused nagu enda kohta "meie" ütlemine ja kliendi sinatamine on ainult boonuseks.

Oli ettekandes ka miskit, millega jääd Anuga eriarvamusele?

Otseseid eriarvamusi ei ole. Pigem soovitaksin inimestele, kes antud ettekannet jälgides tohutult inspiratsiooni said ja sõrmega Anu slaidide pealt järge vedades uusi tekste kirjutama asusid, meeles pidada põhimõtet less is more. Anu andis küll palju häid soovitusi, kuid see ei tähenda, et Sa peaksid kõiki neid soovitusi oma tekstides rakendama. Harvaesinev font, värviline tekst, pooled bold sõnad ning mitu link'i ühes lauses ei ole kindlasti mõeldav. Leia enda jaoks sobivaimad ning salvesta ülejäänud soovitused järgmiseks korraks.

Millised on sinu hinnangul 3-4-5 asja, mida internetis turundav ettevõte peaks veebiteksti (uudiskiri, koduleht, sotsiaalmeedia jms) koostamisel arvestama?

Eelkõige peaks õppima tundma oma kliente. Universaalselt head copy't ei ole olemas. Sa ei saa kirjutada kinoskäijale sama teksti, mida Sa kirjutad ilukirurgia kliiniku patsiendile või 50+ vanuses ehitusmehele. Tegu on täiesti erinevate inimestega, keda tuleb ka erinevalt kõnetada.

Teiseks, unustage ära pikad ja lohisevad tekstid. Veebitekstide kirjutamisel ei kehti samad põhimõtted nagu keskkooli lõpukirjandi kirjutamisel. Tänapäeva kiire elutempo juures peab Su tekst olema straight to the point. Kui Su potentsiaalseks kliendiks pole just pensionärid (neil vististi on palju vaba aega?), siis kirjuta lühidalt ja löövalt, püüa tähelepanu juba pealkirja või esimese lausega.

Ära unusta, et ka teisel pool ekraani istub inimene. Eeldatavasti samasugune nagu Sina ise. Ta ei tea valdkonna spetsiifilisest väljenditest ja terminitest reeglina midagi. Kirjuta talle samamoodi nagu Sa seletaksid mõnda teemat oma sõbrale. Lihtsalt, loogiliselt ja suurustamata.

Lõpetuseks... testi, testi, testi ja kui see on tehtud, siis testi veelkord! A/B testid, üks sõnastus ja teine sõnastus, sõprade tagasiside, sinatav ja teietav kirjastiil. Kirjutasid toimiva ja hea teksti? Tubli. Vaheta mõned laused ja sõnastused välja ja proovi siis uuesti... võib-olla toimib uus tekst veelgi paremini. Testimine on edasiviiv protsess, ole julge ja proovi!

Jälgid sotsiaalmeediat ja ilmselt ka erinevate ettevõtete toimetamist seal. Milliseid apse oled märganud internetitekstiga tehtavat?

Eksimine on inimlik. Kõik eksivad. Kõige suurem ämber on see, kui ettevõte oma vigu ei tunnista. No mis siis, kui tegid Facebook'i postituses 2 kirjaviga? Viska postituse all kommentaaris nalja, et Sa pole veel kohvi joonud ja rähm on alles silmas. Eksimist pole mõtet häbeneda ega varjata! Suurimad PR õnnetused on tulnud vassimisest ja mitte oma vigade tunnistamisest. Ürita sellist käitumist vältida ja keera väikesed apsud hoopis enda kasuks.

Samas, millised on head praktikad, millest soovitad ka teistel õppida?

Hea praktika on võimalikult palju lugeda. Nii raamatuid, blogisid, ajakirju, erialast kirjandust ja uudiseid. Jälgida sotsiaalmeedias toimuvat, külastada konkurentide kodulehti ja olla kursis sellega, mis Sinu ümber toimub. Lai silmaring tuleb kindlasti kasuks nii sõnavara kasvatamisel, kui ka klientide tundmaõppimisel.

 

Autor: Rivo Sarapik, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700