Noored vabatahtlikud on aktiivsed ja tublid, kuid kõik Eesti elu paremaks muuta soovivad organisatsioonid tunnistavad, et puudu jääb asjaomase valdkonna tundjaist ning püsivatest abilistest. Ehk nagu välismaal on kombeks – vabatahtlikuks tullakse ja jäädakse aastakümneteks, ning pole tähtis, kas oled juht või lihttööline.
Paljudes riikides on vabatahtlikus töös tähtis roll ka pensionäridel, Eestis aga paraku mitte.
Tartu Ülikooli arheoloogia magistrant Viire Pajuste, kelle juhtimisel viiakse ellu
Rõuge muinasmaja eksperimentaalarheoloogilist projekti, tunnistab, et nii mahuka
töö tegemiseks on Eestis vabatahtlike leidmine üsna keeruline. Mujal maailmas
on ajalugu ja arheoloogiat populariseerivad üritused ja vastavad keskused üsnagi
edukad. “Eelmisel suvel leidsin abi üksnes tänu isiklikele kontaktidele. Paraku
jäi sellest väheks, olin sunnitud hoone konserveerima ja projekti lõpetamise
sellesse aastasse edasi lükkama. Algus oli paljutõotav, aga ajapikku läks asi aina
keerulisemaks,” räägib Pajuste.
Viis võimalust vabatahtlike motiveerimiseks
1. Võtke aega vabatahtlike tänamiseks mitte ainult suuliselt, vaid koostage
kirjalik tänukiri.
2. Kavandage iga-aastane üritus, millega saate tunnustada oma vabatahtlikke.
3. Tutvustage eelarvet, mille abil tahate aidata neil senisest veelgi paremini
oma ülesandeid täita, või tutvustage põhjalikult eesmärke, mille heaks
te kõik töötate.
4. Pakkuge vabatahtlikele toitlustust.
5. Tehke töötegemine rõõmsamaks.
Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.
Autor: Kaire Uusen, Urve Vilk