Uuest uurimusest selgub, et haigutamise sagedus sõltub tugevalt aastaajast, olles harvem juhtudel, kui väliskeskkonna temperatuur ületab kehatemperatuuri. Selline hooajaline erinevus näitab, et haigutamine võib olla hoopis organismi kavalaks meetodiks reguleerida aju temperatuuri.
Aju termoregulatoorne hüpotees väidab, et haigutamise kutsub esile temperatuuri tõus ajus. Selle kinnitamiseks tehti katse rottidega, kus teadlased mõõtsid loomade aju temperatuuri enne ja pärast haigutamist. Arvatakse, et jahutusefekti põhjustab suurenenud verevool ajju, mis tekib lõua venitusest haigutuse ajal, ning kehasoojusest madalama temperatuuriga sissehingatav õhuvool.