Andmete varundamine ja säilitamine teabe talletamisel erisugustele andmekandjatele on saanud omaette majandusharuks ning uute lahenduste otsimine selles vallas kestab edasi. Eri platvormide vahetamine toob kaasa ühtlustamise, pilvandmetöötlus (ingl cloud computing) on üks näide sellest, kuidas kasutatakse infotehnoloogiliselt sarnast mõttemudelit eri riikides.
Pilvandmetöötlus on muutunud võimalikuks lairibaühenduste leviku tõttu, mis muudab andmete liikumise serverite ja kasutajate vahel piisavalt kiireks. Eesmärk on, et kasutajatel poleks vaja kulutada raha kalli tarkvara ega võimsa riistvara soetamiseks, millest nad vaid väikest osa tegelikult kasutaksid. Pilvandmetöötluse teenust pakub nt Google Apps, kus saab veebilehitseja abil saata ja vastu võtta e-posti, kirjutada tekstidokumente ja salvestada neid Google’i serverisse MS Wordi, OpenOffice’i või mõnes muus vormingus, kasutada Exceliga sarnanevat tabelarvutusprogrammi jne. Oma arvutis peab olema ainult veebilehitseja, nt MS Internet Explorer, Firefox vms.
Digiteabe talletamisel ja säilitamisel on probleeme, mille lahendamisega pidevalt tegeletakse. Andmemaht kasvab järjekindlalt ja selle peatumist pole ette näha: sündmusi ja fakte fikseeritakse üha enam videona seniste tekstidokumentide asemel, 2D video asemele on tulemas 3D video ja serverites on kasutusel juba inimaju mahuga samal tasemel kõvakettad.
Tänase päeva uus sõna on pilvepõhised rakendused ning nende lõimimine toimivate süsteemidega, mis on infoühiskonnas peamine arengusuund. Säilituslahenduste turul on olemas väga kalleid ja suletud firmapõhiseid lahendusi. Tekkinud on ka pilves ladustamise võimalus ehk pilvelaod (ingl cloud storage).
Pilverakendustest loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.
Autor: Urve Vilk, Ingmar Pappel