Tööga rahulolu uuringuid on tehtud aastakümneid. Tööpsühholoogia
klassikasse kuulub nn Hawthorni efekt (nimetuse saanud USA linna
järgi, kus rahulolu uuriti), mille kohaselt töötajate rahulolu suurendas töötingimuste
parandamise kõrval peaaegu samavõrd tööandja huvi töötajate arvamuste
vastu, mida peaks töötingimuste parandamiseks ette võtma.
Rahulolev töötaja on organisatsioonile lojaalsem ning suhtub juhtidesse ja
juhtimisse paremini. Võtmeks paremate tulemusteni on viimastel aastakümnetel
saanud pühendumine ja pühendumus. Rahulolu ja pühendumus on kaks eri
nähtust.
Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Hewitt Associates uuringute kohaselt pole
mitmed rahulolu parandamiseks hoolikalt kavandatud ja elluviidud tegevused majandustulemuste kasvu kaasa toonud. Edu võti on organisatsioonile pühendumises – töötaja emotsionaalses ja intellektuaalses seotuses organisatsiooniga: “Kõrgeima organisatsioonile pühendumuse skooriga
ettevõtete kasumlikkus on kõrge ning nad elavad turusituatsioonist tingitud kriisid
paremini üle. Hewitti konsultandi Mark Ubelharti sõnul on pühendunud ja organisatsiooniga tugevalt seotud personal huvitatud uuendustest, mis hõlbustavad ootamatute majanduskriisidega toimetulekut.
Oluliselt paremad majandustulemused toob kaasa see, kui üle 60% töötajatest
on ettevõttele pühendunud”. Uuringutes leiti, et kõrgeima töötajate pühendumuse tasemega ettevõtted saavutavad paremaid finantstulemusi ja suudavad paremini hoida oma väärtuslikku tööjõudu võrreldes madala pühendumuse tasemega ettevõtetega.
Paraku tõdeti ka, et töötaja pühendumus ei ole iseenesestmõistetav asi. Küsitledes 2007. aastal 90 000 töötajat üle kogu maailma, jõudis uuringufirma Towers Perrin järeldusele, et vaid 21% neist oli tõeliselt tööle pühendunud ning ligi
40% pettunud või mittepühendunud.
Leiti ka, et peamine mittepühendumise põhjus on töötaja läbipõlemine.
Teksti autoriks on Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor lektor Taimi Elenurm ja ASi Oiltanking Tallinn keskonna- ja ohutusjuht Piret Õunap.
Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.