5. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kevadisel Äripäeva seminaril rääkis Fazer Eesti personalijuht Anu Laineste oma ettekandes multikultuursete organisatsioonide võludest ja valudest.

“Multikultuursus ja arvamuste mitmekesisus tuleb edule ainult kasuks. Samas teeb see otsustusprotsessi pikemaks ja keerulisemaks,” ütles pagaritoodete ja maiustuste tootmise ja müügiga tegeleva Soome firma Eesti esinduse personalijuht.

Laineste kõneles suurtest – eelarvelistest, strateegilistest ja operatiivsetest – ehk kogu kontserni käekäiku mõjutavatest otsustest. Igapäevaste otsuste langetamisel usaldatakse üldjuhul siiski kohalikku meeskonda – õigem oleks öelda, et kohaliku tegevuse mõjuvõim sõltub firma tegevusvaldkonnast.

Laineste sõnul esineb lähiriikides kolm erinevat juhtimistüüpi ja sellest lähtuvat töökeskkonda. Rootsi on demokraatia musternäidis, kus mitmel juhil on võrdväärne häälte osakaal ja kogu tegevus on suhteliselt läbipaistev.

Soomes ja Eestis on juhtimises kujunenud välja mõneti hierarhiline struktuur – on üks suur juht, kellele alluvad erineva otsustusõigusega keskastme juhid. Tööõhkkond on seevastu vägagi läbipaistev, olgugi et autoritaarsuse poole kalduv.

Kolmandas tüübis on esikohal suur emafirma ja alluvateks mitu ühel tasandil paiknevat tütarettevõtet. Või siis on nõukogu, kus on üks suur juht ja palju ühehäälseid liikmeid, kelle roll otsustamisel on tegelikkuses olematu. Kõnealusteks riikideks on Venemaa, Läti ja Leedu. Tööõhkkonnad on läbipaistmatud ja üha autoritaarsemad.

Juhtimisstiil ja tööõhkkond ning -keskkond on omavahel tihedas seoses. Juhtkonna analüüsivõimest ja mõttemaailmast algab ka organisatsiooni tegutsemisvõimekus välisriikides. Laineste hinnangul ei saa öelda, kuidas on otsustada ja juhtida õige või vale. Sõltuvalt kontekstist võib edukalt töötada iga variant, kas või Venemaal valitsev autoritaarne juhtimine – üksuste juhid ei eeldagi, et tippjuhid peaksid tulema ja kavandatavate plaanimuutuste teemadel detailselt diskuteerima.

Samas võib demokraatlikus Rootsis isegi vastandlik arvamus tekkida.

Oluline on mõista ja arvestada erinevaid kultuuriruume, mitte kohalikke väärtushinnanguid ainuõigeks pidada. “Kindralilt ei oodata lahinguväljal diskussiooni ja meeskonna arvamusega arvestamist,” sõnas Laineste.

Autor: Urve Vilk, Ain Kivesti