5. oktoober 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestlased tarbivad liiga palju soola

Kuigi tunnustatud normi järgi on soovitatav süüa ööpäevas vähem kui 5 grammi keedusoola, tarbivad eestlased üle 10 grammi. Soolaga piiri pidades saaksime oma tervist paremaks muuta, kirjutab ajaleht Terviseuudised.

Juba aastaid pööravad Euroopa Hüpertensiooniühing ja Euroopa Kardioloogide Selts suurt tähelepanu keedusoola tarbimise piiramisele, kuna mitu epidemioloogilist uuringut on näidanud, et rohke soola tarbimine on oluline tegur hüpertensiooni tekkimisel ning et vähema soola söömine langetab vererõhku.

Näiteks uuringu “Intersalt: The International Study of Salt and Blood Pressure” kohaselt langetas keedusoola tarbimise vähendamine ööpäevas 10,5 grammilt 5 grammini vererõhku 5 mm Hg võrra.

“Uuringud näitavad selgelt, et seos vererõhu ja soola tarbimise vahel on olemas,” rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa. “Loomulikult on patsientide soolatundlikkus erinev. Teistest soolatundlikumad on mustanahalised ja vanemaealised inimesed, diabeetikud ning kroonilist neerupuudulikkust ja kõrgvererõhutõ­be põdevad inimesed,” lisas ta. Tundlikkus soola suhtes sõltub neerude tööst ehk sellest, kuidas neerud naatriumi eraldavad.

Liigne soolakogus tuleb valesti valitud toidust

Uuringutes analüüsitaksegi seda, kui palju inimene soola tarbib, naatriumi eraldumise mõõtmisega uriinis. Naatrium tõstab vererõhku, samas kui kaalium ja magneesium langetavad seda. Organismile kasulikku kaaliumi ja magneesiumi saadakse näiteks puu- ja köögiviljadest. “Enda tervise heaks saavad inimesed oma toitumist kontrollides palju ära teha,” ütles kardioloog.

Eelkõige tuleks süüa võimalikult palju värsket toitu, asendada keedusool Pan-, roosa või meresoolaga ning maitsestada toite ürtide ja karriga. Vältima peaks konserveeritud sööke, sest neisse on säilitamiseks pandud väga palju keedusoola. “Sageli ei kujuta me ettegi, kui palju poolfabrikaatidest, restoranisöökidest ja ostetud hoidistest soola saab,” lausus professor Viigimaa. Ta tõi näiteks Kanadas tehtud uuringu, millest ilmnes, et 77% päevasest soolakogusest saab inimene töödeldud valmistoidust ning vaid 11% samast kogusest kodusest toidust.

“Poolfabrikaate on lihtne osta ning kahjuks on nende tarbimise osakaal eestlaste hulgas üsna suur. Muide, ka enamik meid külastanud arste on leidnud, et Eesti söök on rasvane ja soolane,” märkis Viigimaa.

Euroopa normi järgi on soovitatav tarvitada ööpäevas vähem kui 5 grammi keedusoola. Kuigi uuringud näitavad, et füsioloogiliselt piisaks inimesele 3,5–4 grammist soolast ööpäevas, ei ole Viigimaa hinnangul nii madalat taset kõigil inimestel võimalik saavutada.

Palju diskussoone on tekitanud hiljuti avaldatud metaanalüüs, kus leiti, et kuigi epidemioloogiliste uurimuste tulemused on olnud ühesuunalised, on soola mõju vererõhule siiski suhteliselt väike ehk soola söömise piiramise strateegia vähendab südame-veresoonkonnahaiguste põdejate suremust vähem, kui varem arvati.

Soola tarbimist peaksid vähendama ka terved

Analüüs tõstatas küsimuse, kas soola tarbimist peaksid vähendama kõik inimesed või ainult haiged. Doktor Viigimaa sõnul peaksid seda tegema siiski kõik. “See teema on viimase 30 aasta jooksul olnud väga aktuaalne. Sageli on vaidlustes ühel pool terviseedendajad ja -spetsialistid, teisel pool aga toiduainetootjad,” selgitas ta.

Soolased toidud kaaluvad rohkem ja säilivad kauem ning loomulikult ei meeldi tootjatele ettekirjutused selle kohta, kui palju tohib toode soola sisaldada. Ent kui soola tarbitakse vähem, on tulemuseks hüpertensiooni, südamehaiguste ja ajuinsultide esinemise sageduse vähenemine elanikkonna hulgas.

 “Piirates soola tarbimist vähehaaval, näiteks ühe grammi võrra aastas, ei pane inimene seda tähelegi. Kui tahta korraga rohkem vähendada, peab selle nimel tegema sihipäraseid pingutusi,” ütles Viigimaa.

Väga hea näide seejuures on meie põhjanaaber Soome, kus viimase 40 aastaga on hakatud 16 grammi asemel 8 grammi soola inimese kohta päevas tarbima. See omakorda on aidanud elanikkonna vererõhku langetada ligikaudu 10 mm?Hg.

“See sündis ühelt poolt tänu sügavkülmikutele, kuna soolamise asemel hakati liha säilitama külmikus, teisalt teadlikult korraldatud riiklikele teavituskampaaniatele ning koostööle tootjatega,” sõnas Viigimaa.

Hüpertensiooniravi saab Eestis 250 000 inimest

Eestis pole väga täpseid uuringuid tehtud, aga kindlasti tarbitakse meil keskmiselt üle 10 grammi soola inimese kohta ööpäevas. Enamikus Euroopa riikides on see kogus 6–8 grammi ööpäevas. Rohke soola tarbimisega paistavad silma ka Aasia maad, kus esineb väga palju kõrgvererõhutõbe ja insulti.

“Eestis saab pidevat hüpertensiooniravi 250 000 inimest– seda on väga palju,” nentis Viigimaa. “Hüpertoonikud peavad kindlasti vähem soola sööma, sest see annab kõige tõhusama ja kiirema efekti – tulemus avaldub juba mõne päeva kuni nädalaga.”

 

Autor: Urve Vilk, Gerli Ramler

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700