18. oktoober 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Patsient ei oska veel teraapiat nõuda

Kui inimesed oskaksid rohkem küsida, leiaksid poliitikud rohkem võimalusi psühhoteraapiat toetada, usub psühhiaater Andres Lehtmets, kirjutab ajaleht Meditsiiniuudised.

Väita, et psühhoteraapiaga on Eestis asjad korras, pole praegu paraku võimalik,” ütles Lehtmets. Eriti teevad muret noorte ja laste ravimise võimalused, sest just nende puhul on teraapia eelistatud ja ravimitele ei tohiks liiga suurt rõhku panna. “Seni aga on haigekassa psühhoteraapia suuremasse toetamisesse ettevaatlikult suhtunud,” nentis Lehtmets. Haigekassa tasub teenuse eest vaid juhul, kui seda osutab lepingupartner ja patsiendil on meditsiinilised näidustused.

Kuna psühhoteraapiateenust pole veel piisavalt hästi kirjeldatud, ei ole haigekassal olemasolevaid rahastamispõhimõtteid kavas muuta. Valupunkt on ka arstide puudus – võrreldes arenenud riikidega on Eestis kuni kaks korda vähem psühhiaatreid ja seegi hoiab kassat valdkonda raha juurde suunamast.

Teadaolevalt otsivad erinevate riikide psühhoterapeudid võimalusi oma koolitus- ja kvaliteedistandardite ühtlustamiseks, aga see protsess on kestnud pikka aega ja kõiki rahuldava tulemuseni pole veel jõutud. Nii on psühhoteraapiate maastik kirju ja praktikud väga erineval tasemel ettevalmistusega.

Seinast seina ulatuvad teraapiavõimalused võivad teha keeruliseks patsiendi suunamise. “Psühhoteraapia ei ole eriti tehniline valdkond, mistõttu on selgeid juhiseid suunamiseks anda väga raske,” nentis Lehtmets. Tema sõnul on oluline, et perearst omaks teraapiatest mingitki ülevaadet. “Alati võib konsulteerida psühhiaatritega ja paluda abi, vähemasti oskame otsa kätte juhatada. Paljud meist teevad ka ise teraapiat,” kinnitas ta. Kuid igasugustesse mitteteaduslikesse võimalustesse ta esmajärjekorras ei sukelduks. “Terve inimene võib läbi käia kõik teraapiad, aga haigele igasugused ei sobi.”

Riiklikult finantseeritava psühhoteraapia kättesaadavust on arsti sõnul praegu ilmselgelt võimatu parandada, sest viimastel aastatel on see rahaprobleemide tõttu isegi kehvemaks muutunud. Ometigi tuleb teraapiaid kindlasti võimaldada juba mainitud noorukite ja laste ravimisel ning ka esmase psühhoosi puhul. Samuti on see valikravimeetod enamiku isiksusehäirete korral. 

Raske on valik ravimi ja teraapia vahel. Arsti sõnul annavad kerge ärevushäire ja depressiooni puhul ravimid ning teraapia võrdselt hea efekti. Kust aga jookseb valiku tegemise piir, on mehe sõnul raske öelda. “Viimastel aastatel on ravimite kasutamine saanud palju kriitikat, aga Eestis sellist lähenemist, et teraapia tuleks enne ravimit, veel võimaldada ei saa,” nentis ta.

“Esineb seisundeid, kus ravim tuleb kindlasti esimesena, kuid kui tegu on inimsuhte-  või psühholoogilise arengu probleemiga, peaks eelistatud olema teraapia,” lisas ta.

Üldjoontes võib arsti sõnul oletada, et depressioonis inimeste hulk on nii meil kui ka mujal ca 15% elanikkonnast. “Kui vaatame, palju inimesi Eestis ravi on saanud, on arv kordades väiksem,” ütles ta.

Kuidas siis depressiooni diagnoosida ja ravi määrata, kui mõnda haiget näeb perearst heal juhul vaid kord aastas? “Hea kontakt on vältimatu,” ütles Lehtmets. “Aga mõni inimene ei tahagi perearstile rääkida. Sel juhul võib abi olla kehaliste sümptomite märkamisest. Siin sõltub kõik tohtri oskusest ja delikaatsusest, kuidas ta suudab patsiendile seletada, et too vajab veidi teistsugust abi.”

Õnneks on aastatega olukord paranenud ja julgetakse rohkem rääkida, kinnitas ta.

Kraadi võrra keerulisem on maapiirkonna perearstidel ja psühhiaatritel, sest väikses kohas tekivad kohe konfidentsiaalsusprobleemid. Ka on inimeste enda teadlikkus väike. “Inimesed peaksid rohkem lugema ja kogema, samuti kuulama tuttavate kogemusi,” lisas psühhiaater.

Autor: Urve Vilk, Egle Raadik

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700