Inimene suhtub tervisesse nagu telerisse - läheb rikki, parandan ära

Enam kui 700 inimese küsitlemisel selgus, et enamus inimestest ei tea enda tervisenäitajaid. See peegeldab suhtumist tervisesse laiemalt - läheb rikki, parandan ära.

Kas inimene ise on võimeline mõjutama oma südame tervist? Teoreetiliselt jah, kuid millistel eeldustel? Euroopa Südametervise Harta kinnitab, et ateroskleroosist tingitud südame- ja veresoontehaigust on võimalik ära hoida.

Näib lihtsamast lihtsam hoida ise silm peal kõikidel neil oma südame- ja veresoontetervise põhinäitajatel - teada vererõhu, -rasvade, -suhkru ja kehakaalu numbrinäite ning tegutseda aktiivselt selle nimel, et kõik nad püsiksid pidevalt ja kogu elu üksnes "tervislikus tsoonis". Kuna kõik eelloetletud südametervise "signaaltuled" on eluviisitundlikud, käitumise ja tahtega reguleeritavad, siis argielu harjumustega on võimalik neid ka suunata. Arvude abil saab hinnata oma elamistaktika ja harjumuste tervislikkust ja taibata, mis momendist jõuavad numbrid "ohutsooni". Negatiivse suunaga muutused numbrinäitudes tähendavad "hoiatustuld" ja signaali muuta eluviisi kurssi.

Mida inimesed teavad oma südametervisest?
Sel eesmärgil on Eesti käigus on küsitletud 715 inimest (keskmine vanus 49,5 a).  Soome Südameliidu eeskujul koostatud küsitlusleht kannab pealkirja - "Arvud ja harjumused, mis kõnelevad südame tervisest" - ja koosneb kuueteistkümnest enesekohasest  väitest: "Mina tean oma…vere üldkolesterooli, "hea"(HDL) ja "halva" (LDL) kolesterooli ning triglütseriidide näitu; vererõhu näitu puhkeolekus, koormusel ja koormuse järgselt;  veresuhkru näitu;  südame löögisagedust (pulssi) puhkeolekus ja füüsilise koormuse ajal; ealist maksimaalset pulssi; vöökoha ümbermõõtu; kehamassiindeksit; kehakaalu; toiduenergia ööpäevast vajadust kilokalorites; ühe päeva jooksul käidud sammude arvu.

JAH-EI  vastustega lihtsa küsitluslehe tegi "ebamugavaks" tingimus, et "JAH"- vastus kehtis üksnes vastavat arvnäitu teades. Naljatamisi öeldes - kui numbrit pole oma peas, pole teda enda jaoks ka olemas! Küsitluslehe täitjateks olid linna- ja vallavalitsuste ametnikud, spordi-, noorsootöö ja tervise edenduse spetsialistid, õpetajad ja lasteaednikud, samuti erinevate kodanikuühenduste (sh 4 patsiendiühingut) liikmed jt. 

Üldine teadmatus valitses optimaalse kehalise koormuse baasnumbri - ealise maksimaalse pulsi - osas, mida teadis õigesti märkida üksnes 4,9% küsitletutest. Oma ööpäevast toiduenergia vajadust teadis märkida 7,4%. Mõõtmisjõult küsitavaks osutus väide ühe päeva jooksul käidud sammude kohta, mis hakkas kajastama pigem levinud soovitust - 10 000 sammu päevas! - mitte aga vastaja enda tõepärast praktikat.

Küsitluslehe 16-le väitele antud "JAH-vastuste" keskmine oli 22,6%. See tähendab, et teadlikkust oma südametervise numbrist või sellega seonduvast eluharjumusest osati välja käia vähem kui ühele neljandikule väidetest.

Kas inimene peaks sedasorti infot siiski valdama?
Küsitluslehtede täitmisel kostus mitmesuguseid "pehmendavate asjaolude" hüüatusi. Näiteks: "minu andmed on arsti käes, ise ei mäleta ma neist midagi; öeldi, et olevat normis; olevat korras; on mõõdetud, kuid arve peast ei tea…" jne. Üllatas asjaolu, et patsiendiühingute kroonilised haiged, kes loodetavasti sagedamini analüüse teevad, ei ilmutanud suuremat näitude-teadlikkust ega andnud märkimisväärselt rohkem "JAH-vastuseid" võrreldes teistega, vastavalt 23,5% ja 22, 4%.

Kas need näitajad peegeldavad Eestis valitsevat tervisesse suhtumise mentaliteeti üldisemalt? "Inimene suhtub oma tervisesse nagu televiisorisse. Mentaliteet on see, et kui lähen rikki, parandatakse ära ja säran jälle edasi", tõi võrdluse Erkki Nool, kui Riigikogus 27.01.2011 arutati tervishoiu olukorda Eestis. "Kui see mentaliteet ei muutu, siis ei ole varsti lihtsalt võimalik anda kõikidele enam meditsiinilist abi."

Südametervis on põhitervis ja seda iseloomustavate numbrite näol on tegemist  tervise baasnumbritega. Need ongi tervisekäitumise TULEMUSNUMBRID - organismi poolt pandud "hinded" toitumise-liikumise-puhkamise kolmikliidule ehk inimese enesekohtlemisele tervikuna. Kõikide eelnimetatud tervise-mõõdikute teadmine on  TERVISE-INTELLIGENTSUSE vältimatu osa. Neis väljendub võimalus hinnata, mis seisukorras ma olen ja mis minu seisukorrale mõju avaldab.

Kas, mida ja mil määral peaks inimene ise teadma oma südame tervisest?
Euroopa Südametervise Harta Artikkel 3 kohaselt on südame- ja veresoontetervise tunnuseid kaheksa:
-Tubaka mittetarbimine
-Piisav kehaline aktiivsus - vähemalt 30 minutit 5 korda nädalas
-Tervislikud toitumisharjumused
-Ei ole ülekaalu
-Vererõhk alla 140/90mm/Hg
-Vere kolesterool alla 5 mmol/L
-Normaalne glükoosi ainevahetus
-Liigse stressi vältimine

Kui valgustatud on inimesed oma südametervise näitudest?
54,6% - teadis puhkeoleku vererõhu näitu
44,8% - teadis oma vöökohaümbermõõtu
42,0% - teadis oma südame löögisagedust (pulssi) puhkeolekus
Lihtne aritmeetika näitab, et ülejäänud pooltel või ligemale pooled neid teadmisi enda kohta ei olnud. Hoopis tagasihoidlik oli teadlikkus vererõhu muutusest koormuse mõjul - 6,7% märkis teadvat oma vererõhu näitu koormuse järgselt ja 10,1% - koormusel.
30,9% - teadis oma vere üldkolesterooli näitu. Ligi 70% aga seda teadmist ei oma! Pea täiesti tundmatuteks osutusid nii "hea" (HDL) kolesterool - teadis 1,5%, "halb" (LDL) kolesterool - teadis 1,4%. Triglütseriidid - mis need veel on? - teadis 0,1%.
25,3% - teadis oma veresuhkru näitu. Neljandik teab, kolm neljandikku ei tea
19,8% - teadis oma kehamassi indeksit. Üks viiendik teab, neli viiendikku ei tea! Oma kehakaalu teadis peast 77,6% vastanutest ja see arv oli küsitud eeskätt hinnanguks, kui tõepärane kehamassi indeksi märgitud number.

Allikas: Maire Sirel

Osale arutelus

  • Rivo Sarapik, Maire Sirel

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Käsi­raamatud

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine