Maatriks on tõenäolisem suurtes ettevõtetes, kuid ka idu- ja perefirmades, vahedab Pärnu Konverentside ajaveeb Harvard Business Review ajaveebi.
Peamisi väljakutseid on sellistel trendidel kolm:
Liigne töökoormus. Kui sul on mitu ülemust, siis kõik nad võivad arvata, et töötad ainult nende heaks ja rõõmuga telliskive seljakotti laduda.
Vastuoluline info. Mida rohkem ülemusi, seda rohkem ka erinevat ja vastuolulist infot. Ei saa eeldada, et kõik ülemused oleksid samal lainel ja samade eesmärkidega.
Lojaalsus. Tihti ülemused eeldavad, et nemad on su esmane prioriteet. Ja nii on lihtne hammasrataste vahele jääda.
Kuidas neid lahendada?
Kes määrab karjääri?
Kuigi ülemusi võib olla mitu, siis tavaliselt on ainult üks ülemus, kes otsustab edutamise ja palga. Siit algavad ka maatriksi probleemid. Maatriks on paratamatult poliitiline ja energia hakkab kuluma mittesihipäraselt. Teine lahendus on proaktiivsus. Ülemustele meeldivad proaktiivsed alluvad ja üldjuhul ei ole see karistatav. Nii et võib julgelt tutvustada töökoormust ja seletada, kes kõik sulle milliseid ülesandeid annavad.
Sea piirid.
Kõige olulisem. Näiteks ühe USA suurettevõtte insenerid ’kauplesid’ endale välja kolm ennelõunat nädalas, kus keegi, ei kaastöötajad ega ülemused, ei tohtinud neid segada. Lisaks võib tekkida paranoia, et kõik ülemused on sinu vastu. Kuid tõde on pigem selles, et kõigil ülemustel on oma eesmärgid ja nad soovivad neid saavutada. Konfliktid on seotud struktuuri, mitte inimestega.
Suhtle, proaktiivselt.
Maatriksi ja lameda organisatsiooni eeldus on tihe suhtlemine. Tuleb proaktiivselt initsiatiiv enda kätte võtta ja suhelda. Meie põhjamaises kultuuriruumis oleme me pigem ülesandekesksed, kui suhtlemise kesksed. See on ka üks põhjustest, miks maatriks meile keeruline tundub, ja inimesed tihti sellistest nn "Skandinaavia" ettevõtetest lahkuvad. Mis omakorda tundub veider, kuna lame organisatsioon on just see, mis on meile kultuuriliselt lähedane.