1. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas poolte kokkuleppel lepingu lõppemist saab vaidlustada?

Ka poolte kokkuleppel lõpetatud töölepingut võib vaidlustada töövaidlusorganis. Seda juhul, kui eirati ühe lepingu poole vaba tahet või ei arvestatud sellega üldse.

TLS § 79 tuleneb, et pooled võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Pole oluline, kes algatab, kas töötaja või tööandja, töölepingu lõ­petamise poolte kokkuleppel. Tähtis on asjaolu, et mõlemad töölepingu pooled oleksid nõus lepingu lõpetamisega kokkuleppel. Kokkulepe ei pea olema vormistatud kirjalikult.

Siinjuures ei oma õiguslikku tähendust põhjus, miks pooled otsustasid töölepingu lõpetada kokkuleppel ning millistel tingimustel see toimub.

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja maksab töölepingu lõpetamisel kokkuleppel töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Seadus hüvitise maksmist töölepingu lõpetamisel kõnesoleval alusel ette ei näe, kuid selle maksmine ei ole keelatud. Võidakse kokku leppida ka selles, et töötaja kohustub hüvitama tema süül tööandjale tekitatud näiteks kahju kahe kuu jooksul arvates töölepingu lõpetamisest.

Praktikas ülalmärgitud eeldusi töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel alati ei järgita. Mõnikord tööandjad lõpetavad töötajaga töölepingu poolte kokkuleppel ilma, et selles oleks töötajaga kokku lepitud.

Aeg-ajalt töötajad kurdavad, et tööandja on neid survestanud ja nõudnud allkirja kokkuleppele töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 alusel. Tööinspektori-juristi vastuvõtul nõustatud töötajate esitatud küsimuste analüüs kinnitab, et tööandjad tihtipeale lõpetavad töötajaga töölepingu poolte kokkuleppel, eirates asjaolu, et töötaja esitas üles-ütlemisavalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks (TLS §85 lg 1).

Siinkohal on õigustatud küsimus, kas töötajal on võimalik vaidlustada töövaidlus-organis (töövaidluskomisjonis või kohtus) töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. Seda juhul, kui esinevad eelnimetatud asjaolud, mis seisnevad ühe lepingu poole vaba tahte eiramises või ei arvestata sellega üldse. Vastus on jaatav.

Õiguslikuks aluseks seejuures on tsiviilseadustiku üldosa seaduse tühise tehingu sätted, § 84 lg 1 (tehingu tühisus) ja 87 (seadusega vastuolus olev tehing).

Võimalike vaidluste vältimiseks on soovitav töölepingu lõpetamise kokkulepe vormistada kirjalikult. Eriti oluline on see siis, kui töölepingu pooled võtavad omale teatavad kohustused. Näiteks, tööandja kohustub töötajale maksma töölepingu lõpetamisel kok­kuleppel hüvitist, töötaja kohustub hüvitama tööandjale tekitatud kahju.

Autor: Peeter Eesmaa, Rivo Sarapik

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700