Eestlaste suhtlemisoskused vajavad lihvi

Ärisuhtluses on tähtis tunda teise rahvuse kultuuri ja mentaliteeti. Vanas Euroopas on kultuuridevahelised suhtlemisoskused au sees ka majandusõppes. Personali Praktik uuris, mida arvavad Eestis töötavad välismaalased eestlaste töö- ja suhtlemiskultuurist.

Eestlasi peetakse üldiselt kinnisteks inimesteks ja individualistideks. Jutuajamistest Eestis töötavate välismaalastega selgus, et seesama individualism on ka omadus, mis ühena esimestest neile tööelus silma jäi. Tallinnas töötav taanlane Thomas Hviid kirjeldab, et kui Taanis treenitakse meeskonnas töötamise oskust juba alates koolieast ning tööelus on see üks olulisemaid oskusi üldse, siis Eestis ei oma see praktiliselt mingisugust tähtsust.

Eestlane ei küsi kolleegi käest hea meelega abi ega lähe seda ka ise pakkuma.
Ka Eestis töötav sakslane iseloomustab tüüpilist Eesti organisatsiooni kui sellist,
mis on küll kõvasti madalama hierarhiaga kui keskmine Saksa ettevõte, aga samas on Saksamaal eri hierarhiatasandite vahelist koostööd palju enam. Ehk siis, Eesti ettevõtted on oma ülesehituselt küll suhteliselt mitteformaalsed, omavaheline suhtlemine samuti mitteformaalne ja vaba, aga sellest tulenev eelis ning sünergia tekkimise võimalus jäetakse kasutamata, sest pole lihtsalt harjumust koostööd teha. Ka kolleegi töistest tegemistest me üldiselt eriti ei huvitu.

Pärimist peetakse tihti lausa usaldamatuse märgiks: äkki ta mõtleb, et ma ei saa hakkama või et ma ei tee midagi mõistlikku. Samalaadne kogemus on ungarlasel,
kes Eesti ettevõtte igapäevaelu seestpoolt näeb: “Kasutatakse küll avatud kontori
süsteemi – suur ruum, kus töökohad on vaid kergete, madalate seintega üksteisest eraldatud – aga kõik tähtsamad jutuajamised, rääkimata koosolekutest, viiakse läbi kinniste uste taga ning avatud ruumis valitseb vaikus”. Seejuures ongi avatud kontori üks eesmärkidest vähendada formaalsete koosolekute osakaalu, soodustada spontaanselt tekkivaid mõttevahetusi ning ajurünnakuid. Muidugi, me kõik teame, et paljude avatud kontorite tekkimise taga on olnud hoopiski soov kulusid kokku hoida, kuid miks siis mitte kasutada ka muid sellega kaasnevaid eeliseid.

Argentinas küsitakse tööalaste probleemide tekkimisel eelkõige nõu kolleegidelt
ja otsitakse ühiselt lahendust. Eestlane pöördub sel puhul hoopis tihedamini just
oma otsese ülemuse poole. Ka on eestlane suhteliselt põikpäine ja kui ta on kindel, et ajab õiget asja, ta teiste nõu üldiselt kuulda ei võta.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Karin Sakovski

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine