Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 9. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kultuurilised iseärasused tekitavad segadust

2011. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtlusauhinna pälvinud Fortumo üks asutajatest Martin Koppel peab rahvusvahelises äris tegutsemisel vürtsi lisavaks aspektiks kultuurilisi erisusi, kirjutab ajakiri Juhtimine.

Kuidas loodi Fortumo?

Fortumo kasvas väljaemaettevõttest Mobi Solutions OÜ, mis tegeles mitmesuguste mobiilsete lisaväärtuste arendamise ja turustamisega. Otsustati luua huvitav ja innovaatiline teenus. Kuna 2004. aastal oli blogide loomine lihtne, igaüks sai seda teha, siis arvati, et SMS-teenused võiksid olla sama lihtsad ega tohiks nõuda finantsilisi investeeringuid. Nii loodigi iseteenindusportaal, mis võimaldas inimestel ja ettevõtetel luua mobiilseid lisaväärtusteenuseid kiirelt, lihtsalt ja tasuta.

Esimestel aastatel mõeldi välja palju põnevaid teenuseid, näiteks sõnumi saatmisega oli võimalik teada saada, milline on veetemperatuuri mingis rannas või kus levib sinivetikas. Sellel teenusel läks Baltimaades päris kenasti, mistõttu läksime ka rahvusvahelisele turule. Mobi Solutionsi ajalugu on huvitavam. See on mobiilipõhiseid innovaatilisi lahendusi pakkunud juba 2001. aastast. Tartu Ülikoolis pidid IT- ja majandustudengid midagi reaalselt tegema ja tol ajal olid SMS-lahendused väga uuendusmeelsed. Sellest projektist kasvaski välja ettevõte.

Mis oli ettevõtte loomisel keeruline, kas midagi tuli ka üllatusena?

See pole küll otseselt alustamisega seotud teema, aga näiteks kultuurilised iseärasused tekitavad sageli segadust. Meie ettevõttes töötab erinevate rahvuste inimesi: serblasi, rumeenlasi, poolakaid, taanlasi ja ameeriklasi.

Näiteks kui eestlasele negatiivset tagasisidet konkreetselt ja otse anda, siis eestlane solvub. Kui aga ameeriklasega nii rääkida, siis ameeriklane jookseb suurest vihast hoopis ära, sest neile ei tohi midagi otse ja negatiivselt öelda. Samamoodi on koostööpartneritega. Enesekehtestamine on erinev – on riike, kus diplomaatial on väga oluline koht, ja riike, kus diplomaatiline olemine näitab sinu enda nõrkust.

Hiinas näiteks on kord aastas tarbijakaitsepäev, mis tähendab, et valitsus pöörab tarbijatele tähelepanu. Eesmärk on karistada neid, kes on õigusi rikkunud, ning seda tehakse väga karmilt. Meie äri jaoks tähendas see seda, et igaks juhuks pandi kõik mobiilsed lisaväärtusteenused kuu aega enne kõnealust päeva ette hoiatamata kinni, sest kardeti, et äkki leitakse midagi. Ja ka kuu jagu pärast tarbijakaitsepäeva hoiti need endiselt kinni. Euroopast vaadates tundub, et nii ei saa tegelikult juhtuda, aga Hiinas asju edasi ajades selgus, et säärased olukorrad ongi normaalsed.

Kui palju Teil erinevate riikide ärikultuuride kohta eelteadmisi oli ja kui palju olete neid kohapeal tundma õppinud?

 Otsisime kedagi, kes oleks töötanud meie valdkonnas ning kes tuleks Eestisse, aitaks ja hariks meid, enne kui Aasiasse minema hakkame. Leidsime inimese, kes oli varem Aasias Saksa mobiilifirma asju juhtinud.

Üks pool on tugev eeltöö ja kohalike inimeste kaasamine, aga see pole meid kindlasti kõikidest õnnetustest päästnud. Serbia äkilisusest olime teadlikud, aga saime seda päris valusalt nii mõneski kohas ikka tunda. On asju, millest võid olla teadlik, aga päris elus toimib see teistmoodi.

Eri riikides distantsilt toimetamine annab huvitava kogemuse, mis näitab, et regiooniti on see, kuidas ja kellega suhelda, väga erinev.

Kas Teie pakutavad teenused on riigiti samad või erinevad?

Need on võrdlemisi samad, aga on ka teenuseid, mida me osas riikides seal valitsevate regulatsioonide pärast ei paku. Meie teenused on tegelikult meie tehnoloogia pakendamise viis. Pole oluline, kas seda kasutatakse Serbias, Taiwanis, Singapuris või Lääneriikides on tarbija ettevaatlik, sest seal on olnud perioodiliste sisuteenuste puhul tarbijaga manipuleerimist rohkem. Virtuaalsete hüvede maksustamise äri on mõjutatud ka teiste maksevahendite kasutamisest. Riikides, kus krediitkaardid on levinud, näiteks Ameerikas, on teadlikkus ja kasutatavus võrreldes arenevate riikidega väiksem. Ida-Euroopas on krediitkaarte võrdlemisi vähe, siin on inimesed mobiililembesed.

Mida soovitate ettevõtlikele noortele, kes pole mingil põhjusel veel julgenud oma ettevõtet asutada? Tihti tahetakse alustada liiga suurelt. Fortumo emaettevõte Mobi Solutions on hea näide: kohe ei loodudki firmat, vaid enne tehti enda jaoks huvitavaid asju.

Esimesed paar aastat oli ettevõte hobiprojekt, mis tõi kooli kõrvalt ka veidi raha sisse. Põhiline iva on, et alati kui on olemas hea mõte, pole vaja alustada suure pauguga, vaid ideega võiks vaikselt tegeleda ning asju samm-sammult teha.

Suur hüpe kuskilt kõrgelt hüppetornist tundmatusse kohta on kindlasti hirmutavam, kui minna merre samm-sammult. Samuti ei ole vaja kohe olemasolevast töökohast ära tulla, algul tasub töö kõrvalt vaadata, kuidas uue ideega läheb.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700