Eestlane ei oska oma rahaasju korraldada

Kolmeteistkümnes riigis tehtud elanike finantskirjaoskuse taseme uuringust selgub, et kui eestimaalased on oma teadmiste poolest rahaasjade korraldamisel teisel kohal, siis käitumiselt oleme riikide võrdluses viimased, kirjutab tarbijaveeb Minuraha.ee.

Finantskirjaoskus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks. Kui võrrelda Eestis tehtud uuringu tulemusi teiste riikidega, siis positiivse poole ehk teadmiste osas saab öelda, et suurem osa uuringus osalenud ligi tuhandest eestimaalasest teadis, et laenu eest tuleb maksta intressi, oskas nimetada, mis on inflatsioon ja teha lihtsamaid aritmeetilisi tehteid, näiteks arvutada etteantud andmete põhjal hoiusele makstava intressi suurust. Raskused tekkisid siis, kui tuli aru saada liitintressi arvutamise põhimõttest.
 
Kui teoreetiliste teadmistega olid uuringu põhjal asjad enam-vähem heas seisus, siis käitumine oma rahaasjade korraldamisel on märksa kehvem. Käitumist välja selgitada püüdvate küsimustega uuriti, kas inimesed jälgivad oma rahaasjade seisu järjekindlalt, seavad pikemaajalisi rahalisi eesmärke ning kaaluvad enne iga ostu hoolikalt, kas nad saavad seda endale ka lubada. Samuti uuriti, kuidas inimesed valivad erinevaid finantsteenuseid – kas rahuldutakse nn kodupanga või -kindlustusseltsi pakutavaga või võetakse ka konkureerivaid pakkumisi.

Selgus, et üldiselt pikaajalise planeerimise ja rahaliste eesmärkide seadmisega eestimaalased eriti ei tegele – alati väitis seda tegevat vaid 22% vastanuist. Pikaajalise planeerimisega ei paista silma ükski uuringus osalenud riik, siiski oli neist kaheksas pikaajaliste rahaliste eesmärkide seadjate arv 25-36% vahel. Kõige vähem on Eestis ka pere-eelarve koostajaid, 21% vastanuist.
 
Erinevate finantsteenuste (laenud, kindlustamine, krediitkaart jne) võrdlemisel enne teenuse ostmist oleme teiste riikidega võrreldes keskmisel tasemel – 27% eestimaalastest väidab, et võrdleb erinevate teenusepakkujate teenuseid ja nende tingimusi. Kõige suuremad võrdlejad on iirlased ja britid, vastavalt 37% ja 36% vastanuist.

Kõigi käitumuslike küsimuste kokkuvõtteks tuleb siiski nentida, et eestimaalased on oma finantsalaselt käitumiselt uuringus osalenud riikide seas kõige nõrgemad.

Kolmas komponent finantskirjaoskuse taseme hindamisel on hoiakud rahaasjade korraldamisel. Näiteks küsiti, kas eelistad raha kohe ära kulutada või pead vajalikuks ka tulevikuks säästa. 30% Eesti vastanutest leidis, et kaugemaks tulevikuks säästmine pakub rohkem rahuldust kui kohene kulutamine. Hoiakutelt jäi Eesti teiste riikidega võrreldes keskmisele tasemele.

Teadmiste, käitumise ja hoiakute põhjal arvutati välja uuringus osalenud riikide finantskirjaoskuse tase. Eesti sai tagantpoolt neljanda koha.

Uuring tehti eelmise aasta teises pooles lisaks Eestile Tšehhis, Poolas, Ungaris, Albaanias, Iirimaal, Suurbritannias, Saksamaal, Armeenias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Malaisias, Norras ja Peruus. Eesti uuringust saab lähemalt lugeda siit.
 
Oktoobri lõpus Kaplinnas OECD finantskirjaoskuse konverentsil uuringu tulemustest ülevaate teinud uuringu töörühma juhi Adele Atkinsoni ettekanne.

Kui vastad neile punktidele jaatavalt, on sinu finantsalane kirjaoskus heal tasemel

Sul on alati hea ülevaade oma rahavarudest, mida võid igapäevaostudeks kulutada. Seda ka siis, kui su rahaline seis on hea ja sul puudub otsene vajadus eelarves näpuga järge ajada.

Sa oskad oma rahaasju korraldada ning vältida probleeme, näiteks ei pea sa maksma õigeaegselt tasumata arvetelt viiviseid, sest maksad alati tähtajaks kõik arved ära.

Sa sead rahaasjades pikemaajalisi eesmärke ning jälgid regulaarselt, kas püsid seatud sihil.

Sul on mustadeks päevadeks või ootamatuteks väljaminekuteks sääste kogutud.

Sa ei kasuta igapäevaste ostude tegemiseks (toit, majapidamistarbed) laenu või krediitkaarti.

Enne mõne finantsteenuse (hoius, laen, liising, kindlustus jne) ostmist võrdled mitme pakkuja teenuse sisu ja hinda.

Osale arutelus

  • Kirjutab tarbijaveeb minuraha.ee, Urve Vilk

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine