10. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Finantskirjaoskus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks. Kui võrrelda Eestis tehtud uuringu tulemusi teiste riikidega, siis positiivse poole ehk teadmiste osas saab öelda, et suurem osa uuringus osalenud ligi tuhandest eestimaalasest teadis, et laenu eest tuleb maksta intressi, oskas nimetada, mis on inflatsioon ja teha lihtsamaid aritmeetilisi tehteid, näiteks arvutada etteantud andmete põhjal hoiusele makstava intressi suurust. Raskused tekkisid siis, kui tuli aru saada liitintressi arvutamise põhimõttest.

Kui teoreetiliste teadmistega olid uuringu põhjal asjad enam-vähem heas seisus, siis käitumine oma rahaasjade korraldamisel on märksa kehvem. Käitumist välja selgitada püüdvate küsimustega uuriti, kas inimesed jälgivad oma rahaasjade seisu järjekindlalt, seavad pikemaajalisi rahalisi eesmärke ning kaaluvad enne iga ostu hoolikalt, kas nad saavad seda endale ka lubada. Samuti uuriti, kuidas inimesed valivad erinevaid finantsteenuseid – kas rahuldutakse nn kodupanga või -kindlustusseltsi pakutavaga või võetakse ka konkureerivaid pakkumisi.

Selgus, et üldiselt pikaajalise planeerimise ja rahaliste eesmärkide seadmisega eestimaalased eriti ei tegele – alati väitis seda tegevat vaid 22% vastanuist. Pikaajalise planeerimisega ei paista silma ükski uuringus osalenud riik, siiski oli neist kaheksas pikaajaliste rahaliste eesmärkide seadjate arv 25-36% vahel. Kõige vähem on Eestis ka pere-eelarve koostajaid, 21% vastanuist.

Erinevate finantsteenuste (laenud, kindlustamine, krediitkaart jne) võrdlemisel enne teenuse ostmist oleme teiste riikidega võrreldes keskmisel tasemel – 27% eestimaalastest väidab, et võrdleb erinevate teenusepakkujate teenuseid ja nende tingimusi. Kõige suuremad võrdlejad on iirlased ja britid, vastavalt 37% ja 36% vastanuist.

Kõigi käitumuslike küsimuste kokkuvõtteks tuleb siiski nentida, et eestimaalased on oma finantsalaselt käitumiselt uuringus osalenud riikide seas kõige nõrgemad.

Kolmas komponent finantskirjaoskuse taseme hindamisel on hoiakud rahaasjade korraldamisel. Näiteks küsiti, kas eelistad raha kohe ära kulutada või pead vajalikuks ka tulevikuks säästa. 30% Eesti vastanutest leidis, et kaugemaks tulevikuks säästmine pakub rohkem rahuldust kui kohene kulutamine. Hoiakutelt jäi Eesti teiste riikidega võrreldes keskmisele tasemele.

Teadmiste, käitumise ja hoiakute põhjal arvutati välja uuringus osalenud riikide finantskirjaoskuse tase. Eesti sai tagantpoolt neljanda koha.

Uuring tehti eelmise aasta teises pooles lisaks Eestile Tšehhis, Poolas, Ungaris, Albaanias, Iirimaal, Suurbritannias, Saksamaal, Armeenias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Malaisias, Norras ja Peruus. Eesti uuringust saab lähemalt lugeda siit.

Oktoobri lõpus Kaplinnas OECD finantskirjaoskuse konverentsil uuringu tulemustest ülevaate teinud uuringu töörühma juhi Adele Atkinsoni ettekanne.

Kui vastad neile punktidele jaatavalt, on sinu finantsalane kirjaoskus heal tasemel

Sul on alati hea ülevaade oma rahavarudest, mida võid igapäevaostudeks kulutada. Seda ka siis, kui su rahaline seis on hea ja sul puudub otsene vajadus eelarves näpuga järge ajada.

Sa oskad oma rahaasju korraldada ning vältida probleeme, näiteks ei pea sa maksma õigeaegselt tasumata arvetelt viiviseid, sest maksad alati tähtajaks kõik arved ära.

Sa sead rahaasjades pikemaajalisi eesmärke ning jälgid regulaarselt, kas püsid seatud sihil.

Sul on mustadeks päevadeks või ootamatuteks väljaminekuteks sääste kogutud.

Sa ei kasuta igapäevaste ostude tegemiseks (toit, majapidamistarbed) laenu või krediitkaarti.

Enne mõne finantsteenuse (hoius, laen, liising, kindlustus jne) ostmist võrdled mitme pakkuja teenuse sisu ja hinda.

Autor: Kirjutab tarbijaveeb minuraha.ee, Urve Vilk