15. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sara Ward, kes töötab USAs Philadelphia Temple'i ülikoolis, on Ameerika juhtiv sõltuvusuurija. Oma töös on ta uurinud erinevate sõltuvuste mõjusid hiirtele. Kui hiired on näljased, toksavad nad kõige rohkem 10 korda koonuga luugile, et saada toitu. Kui hiired said aga suhkrulahust, mis on võrdne karastusjoogi suhkrusisaldusega, toksasid nad aga isegi kuni 44 korda toiduluugile. Segades rasva suhkruga, nagu tehakse shokolaadikoogis, vajutasid hiired 70 kuni 100 korda luugile, ning olid valmis ületama isegi elektrilist põrandat, mida nad toidu puhul muidu ei ole valmis tegema. Maiustamisiha on sama tugev kui sõltuvus alkoholist, kokaiinist või heroiinist.

Hetkel suhkrusõltuvust veel ei diagnoosita, kuigi suhkruvajadus eksisteerib nii meie ajus kui lihastes. Tulevikus diagnoositakse suhkrusõltuvust kui haigust, ennustab arst ning toitumisspetsialist Andreas Eenfeldt. Kuigi suhkrusõltlane tunneb samasugust vajadust nagu alkohoolik, suhtutakse suhkrusõltuvusse palju leebemalt ega panda alati kätt ette.

Eenfeldt leiab, et paljude ülekaaluliste või diabeetikute haigus põhineb just suhkrusõltuvusel. Seda ei või aga segi ajada sooviga kohvi kõrvale vahel saiake või kook võtta. Sõltuvusest saab rääkima hakata alles siis, kui see avaldab mõju inimese elule ja tervisele. Suhkur ei ole küll nii ohtlik kui heroiin, kuid võib sellest hoolimata tekitada tõsiseid terviseprobleeme. Esimese märgi suhkrusõltuvusest avastame lisakilode näol tavaliselt oma vöökohalt. Lisanduvad probleemid hammastega, kõrge vererõhk, kerkiv kolesteroolitase, hiljem südamehaigused, vähk ning varane dementsus.

Mõned suudavad probleemiga ise hakkama saada, loobudes näiteks shokolaadist. Kui seda aga asendada saia, pasta, puuvilja või mahlaga, siis sõltuvusest ei vabaneta. Abi saab sageli rangest toitumisest, kus süsivesikute tase jääb võimalikult madalale. Teistel on vaja aga eksperdi abi, mida hetkel Eestis veel ei pakuta. Loodatavasti peagi, kui suhkrusõltuvus klassifitseeritakse sõltuvushaiguseks, on võimalik selles osas ka abi leida.

Autor: Urve Vilk, Kaaluabi. ee