Äärmuslikud töökorralduse reeglid 

Töölepingu seaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötajat teavitama töökorralduse reeglitest. Tööandja saab töötajale seadusega antud õigusi sisereeglitega ainult täiendada, mitte neid ära võtta, kirjutab Personali Praktik.

Enne 1. juulit 2009 kehtinud töölepingu seaduses oli kasutusel mõiste töösisekorraeeskirjad. Kehtiva töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punkti 11 kohaselt on tööandja kohustatud töötajat teavitama tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitest.

Tegelikult on töötamise kord olemas igas ettevõttes, kui mitte paberil, siis
väljakujunenud tavana. Tööandjale ongi pandud kohustus teavitada töötajaid juba
väljakujunenud või tööandja kehtestatavatest reeglitest kirjalikult.

Seadus peab töökorralduse all silmas eelkõige tööpäeva algusaega, tööpäevasiseseid puhkepause ja einetamisaega, kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötaja aruandmise
korda jms.

Olemas on ka teine äärmus ehk tööandjad, kes kohustavad töötajat olema telefoni
teel 24 tundi 7 päeva nädalas kättesaadavad või tahavad, et töötaja suunaks ka
oma Skype’i konto töömobiilile, mis peab samuti olema seitse päeva nädalas sisse lülitatud. Sellised tööandjad nõuavad, et töötaja loeks töömeile igal ajal, sh puhkusel olles ja vastaks kirjadele kahe ööpäeva jooksul.
Need äärmuslikud reeglid on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning
töölepingu seaduse tingimusega töö- ja puhkeaja piirangute puhul. Kuid töötaja,
kellele töökoht on oluline, täidab selliseid ebaseaduslikke korraldusi imekspandava hoolega ja ei mõtlegi sellele, et tööandjale vastu hakata.

Oma õigusi hakatakse nõudma alles siis, kui tööandjaga mingil muul põhjusel
tekib konflikt ja töösuhte lõppemine on lähedal.
Tööandjate seas on muutunud populaarseks võtta endale õigus kontrollida
töötaja isiklikke asju ja tema isikuga seotud andmeid, näiteks otsida läbi töötaja
isiklikud asjad enne ettevõtte territooriumilt lahkumist, samuti kontrollida
riietusruumi või -kappi, lugeda eranditult kõiki tööandja arvutis avatud e-kirju,
pidevalt jälgida töötajat tööajal video- või digikaamera vahendusel, paigaldada GPS
seadmed tööandja sõidukile jmt.

Tööandja peab jälgimisseadmete kasutamisel olema ettevaatlik, sest teatud
piire ületades võib töötaja pidevat jälgimist käsitleda ka ebaseadusliku jälitustegevusena. Eelkõige võib see häirida ja kahjustada töötajat. Soovitused seaduspäraseks käitumiseks on samuti kirjas Andmekaitse Inspektsiooni juhendis.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik

Osale arutelus

  • Meeli Miidla-Vanatalu, Urve Vilk

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine