17. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õppepuhkuse planeerimine nõuab nii töötaja kui  tööandja koostööd

Õppepuhkuse planeerimisel peaksid nii tööandja kui ka töötajad lähtuma üksteise mõistlikest huvidest ja proovima õppepuhkuse kasutamise korraldada nii, et töö saaks tehtud ja töötaja saaks koolis käidud, kirjutab Äripäeva käsiraamatute foorumis advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

Küsimus: Õppepuhkusega seoses on alati probleem, et töötajad

soovivad seda võtta ootamatult, aga mõningates valdkondades ei ole see lihtsalt võimalik. Kas ettevõttel on õigus reguleerida õppepuhkuse andmist oma sisekorra reeglites ja sealjuures sätestada, et õppepuhkused tuleb planeerida ette ja need kinnitatakse iga aastases puhkuse kavas - kes ei ole ette planeerinud, sellele õppepuhkust ei võimaldata.

Ja kas on võimalik keelduda õppepuhkuse andmisest lisaks alustel, et koolitõendit ei ole ja juba 10% töötajatest on õppepuhkusel?

Vastus: Õppepuhkuse andmisest otseselt keelduda ei saa. Seda saab vaid edasi lükata juhul, kui üle 10% töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel. Kuivõrd 30-kalendripäevast puhkust antakse koolitusasutuse tõendi alusel, siis on töötaja kohustatud sellise tõendi esitama ja tööandjal on seda ka õigus nõuda. Vastasel juhul puudub töötajal alus õppepuhkuse kasutamiseks. Praktikas koolitusasutuse tõend kinnitab aga sageli üksnes seda, et töötaja õpib vastavas koolitusasutuses, kuid ei viita eksamisessioonide või loengute toimumise ajale. Seega peab tööandja selles osas usaldama töötaja kinnitust või paluma tuua täpsustava tõendi.

Mis puudutab õppepuhkuste paremat planeerimist, siis lähtuvalt sellest, et töötaja ja tööandja peavad omavahelistes suhetes käituma lojaalselt ja heas usus, peaksid nii tööandja kui ka töötajad õppepuhkuste kasutamisel lähtuma üksteise mõistlikest huvidest ja proovima õppepuhkuse kasutamise selliselt korraldada, et saaks tehtud nii töö kui ka kõikidel õppepuhkuse õigust omavatel töötajatel saaks koolis käidud.

Sisemistes töökorraldusereeglites võib ette näha korra, kuidas tööandja juures õppepuhkuse andmine on korraldatud (nt. millal tuleks tõend tuua, millal teavitada õppepuhkuse vajadusest, kuidas lahendatakse olukorrad, kus mitu vajalikku töötajat korraga tahavad õppepuhkust kasutada, jne.). Silmas tuleb pidada, et selliste reeglite kehtestamisel ei saa aga minna kaugemale seaduses sätestatust. Puhkuste ajakavas peab seadusest tulenevalt olema märgitud üksnes põhipuhkus, kuid poolte kokkuleppel võib sinna kanda ka eripuhkused. Seega alus õppepuhkuse andmisest keeldumiseks ajakavasse kandmata õppepuhkuse puhul puudub.

Samas juhul, kui pooled on kokku leppinud, et õppepuhkus on samuti märgitud puhkuste ajakavas, siis ajakvasse märgitud õppepuhkuse aega saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

 

Autor: Lemmi Kann, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700