18. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Umbes 800 aasta eest maeti Ida-Virumaal Kukrusel üks üsna eakas naine. Ta oli üle 40 aasta vana, ilmselt jõukas ja oma kogukonnas kõrgel positsioonil.

2009. aastal avastas tema puhkepaiga tee-ehituse käigus kopajuht, kel jätkus oidu töödejuhatajale leiust rääkida. Edasi kutsuti kohale muinsuskaitse ja seejärel alustati arheoloogilisi väljakaevamisi.

Nüüd saab Kukruse kaunitari ja tema kaasaegseid näha põneval näitusel Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis.

Säilmete väljakaevamised toimusid ekstreemsetes ilmaoludes – hilissügisel ja talvel – ning osa näituse võlust ongi võimalus näha, kuidas arheoloogid rasketes tingimustes tööd tegid. Kuna väljakaevamised toimusid ekstra selleks püstitatud telgis, on telk ehitatud ka näitusele. Vürtsi lisavad fotod sündmuskohast, tööriistad ja isegi ühe arheoloogi autentne töörõivastus – ilmselt 1980ndatest pärit luitunud suusakombinesoon.

Sellistel näitustel käies tunnen ma alati natuke kadedust tänapäeva kooliõpilaste ees. Muuseumite ja näituste külastamine on praegusel ajal põnev kogemus, mitte ainult klaasi alla välja pandud fotode ja väärisesemete vaatamine.

Selle asemel saab asju katsuda ja katsetada. Näiteks võib sel näitusel proovida, kuidas arheoloogilised väljakaevamised käivad, otsides ise liivakastist aardeid.

"Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed: Eesti rikkalikem kalmistu muinas- ja keskaja piirilt"

8/10

Näitus jääb avatuks 30. detsembrini, seejärel saab seda näha Narvas ja Tallinnas.

Autor: Urve Vilk, Liis Kängsepp ja Joosep Laik