Noore ajakirjaniku boikott diskrimineerivate ühiskonnanormide vastu

Film “Koduabiline” jutustab ausalt, siiralt ja valehäbita rassismist, sellega kaasnevatest ebainimlikest arusaamadest, silmakirjalikkusest, usust ja unistustest. 

Tegu on väga hea filmiga, mida on rõõm kiita. Selles on paras ports stiilsust, head näitleja-, režissööri- ja kunstnikutööd, kurbust, traagikat, hirmu, samas huumorit, inimlikkust ja uljust, niisamuti ajalugu ja mõtlemisainet koduteelegi.

Et tegu on Hollywoodi filmiga, siis on seal muidugi ka suur annus ameerikalikku unelmat ja klišeelikku kõrvalmaitset. See ei tee aga lugu üldsegi mitte halvemaks. Pigem sobitub kenasti ajaloole pilku heitvasse linateosesse.

Elu 1960ndate Ameerikas. Tate Taylori lavastatud film, mis muide on tema jaoks esimene suur töö, keskendub mustanahalistele koduabilistele ja nende elule 1960ndate rassistlikus Ameerikas.

Olgugi et tegu on väljamõeldud looga, on selles palju fakte ajaloost. Täpsemalt ajast, kui ühiskondlik lõhestatus oli tavaline ning kui mustanahalistel pidi olema valgetest eraldi tualett, sissekäik, kraanikauss, sööginõud ja kõik muu. Valgetega millegi jagamine oli tabu.

Loo tegevus toimub Jacksonis Mississippis. Linnakesse argine elu saab raputuse osaliseks kui tarmukas, ettevõtlik ja tabusid eirav Skeeter (Emma Stone) abikaasa otsingute asemel pärast õpingute lõpetamist kodulinna naastes hoopis ajakirjanikutööle keskendub ning oma iganädalase puhastusteemalise kolumni kõrval koduabilistest raamatut kirjutama hakkab.
See aga tõotab tulla kõike muud kui käsiraamat koduabiliste nippide ja nõuannetega. Vastupidi.

Raamatus saavad sõna mustanahalised koduabilised, kes räägivad ausalt ja valehäbita lugusid oma elust ja tööajast – sellest, kuidas valged neid alandavad, kiusavad, põlgavad ja vääralt kohtlevad. Samas sisaldab see pajatusi soojadest suhetest, vastutulelikkusest ja paljust muust.  

Hea näitlejatöö. Nauditavaks teevad kogu selle loo just näitlejad: Skeeterit kehastav Emma Stone, koduabiliste Aibileeni ja Minni rollis olevad Viola Davis ja Octavia Spencer, ülbet perenaist Hillyt mängiv Bryce Dallas Howard jt.

Mõtlemapanevad lood. Paljud neist üldsegi mitte A-kategooria staarid suudavad filmis alltekstina jooksvaid lugusid perekonna tähtsusest, vanemaks olemisest, sõprusest, ühiskondlike absurdsete ja ebainimlike normide eiramisest, julgusest ja unistustest kaasakiskuvalt rääkida.

“Koduabiline”
9/10
Režissöör: Tate Taylor
Kinodes: alates 11.11

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine