Nüüd väidavad Berkeley’s asuva California ülikooli teadlased, et inimesel kulub siiski ainult 20 sekundit, tegemaks kindlaks, kas võõras kaldub geneetiliselt olema usaldusväärne, lahke või kaastundlik, vahendasid ERRi teadusuudised.
Uuringutulemused toetavad väidet, et inimesed on võimelised tuvastama võõraid, kes neile raskes olukorras appi tuleksid. Samuti rõhutavad teadlased, et inimesed, kes pole geneetiliselt eriti kaastundlikud, võiksid saada abi geeniteraapiast.
Selgus, et need, keda hinnati kõige empaatilisemaks, omavad oksütotsiini retseptorit kodeerivas geenis genotüüpi GG. Sellest võib järeldada, et miski nende käitumises (rohkem peanoogutusi, avatud kehahoiak, julgustavad naeratused jne) edastab ka teistele inimestele veidike nende geneetilises koodis peituvat infot.