Tavaliselt koostab avaldused ja teated oma firma kõneisikute tarvis avalike suhete osakond. Sageli koosnevad need näiliselt lõpututest lausetest, mis näevad paberil head välja, aga neid on pressikonverentsil peaaegu võimatu ette kanda.
Avalduste keerukust illustreerib järgmine näide: “See mitmepoolne kokkulepe ja selle jätkuv täiustamine tulevikus on olulise tähtsusega, sest see kaitseb ameeriklasi, kes võidakse vastasel juhul sandistada või tappa, juhul kui nad tarvitavad – teadlikult või mitteteadlikult – mittelubatud importliha, pastöriseerimata
piimatooteid või ohtlikke kontrollimata alkohoolseid jooke.”
Kui olete selle avalduse läbi lugenud, minge tagasi algusesse ja lugege see kõva häälega ette. Ei kõla väga loomulikult, kas pole? Kuna te igapäevases vestluses ilmselt nii ametlikult ei kõnele, ei peaks seda üritama teha ka pressikonverentsil.
Viis moodust, kuidas kirjutada kõrvadele, mitte silmadele
1. Kasuta lühikesi sõnu. Suured sõnad kõlavad muljetavaldavalt.
Aga mitmesilbilised sõnad ei ole kõrvadele kirjutades tihti nii head kui nende lihtsamad vasted. Nagu ütles Winston Churchill: “Parimad on lühikesed sõnad ja lühikesed vanad sõnad veel kõige paremad.”
2. Kasuta lühikesi lauseid. Lühikesed laused on mõjuvamad kui pikad laused.
Kõige meeldejäävamad tsitaadid kuulsatest kõnedest on põhjusega lühikesed, enamasti 20 sõna ringis.
3. Kasuta tavapäraseid sõnu. Ühe uurimistöö tulemus näitas, et täiskasvanud mõistavad ainult 2000-sõnalise sõnavara juures 96 protsenti kõigest räägitust. Kuigi enamik inimesi teab oma emakeeles tuhandeid sõnu rohkem, kipuvad nad vestlemisel kasutama samasugust piiratud sõnade hulka. Ka avalikkusega suheldes tuleks sedasama teha.
4. Kasuta lühendamist. Kõige formaalsemad kõned välja arvatud, nõuab suuline ettekandmine lühendamise kasutamist. “Mina” ja “meie” sobivad paremini silmadele. “Ma” ja “me” kõlavad paremini kõrvadele.
5. Loe kõva häälega ette. Kui oled avalduse koostamise lõpetanud, loe
see valjusti ette. Kui selles on mõni sõna, mis ei tule libedalt üle huulte,
asenda see sellisega, mis tuleb.
Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.
Autor: Kaisa-Kitri Niit, Urve Vilk