23. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. Kahtluse korral kommunikeeri rohkem

Kui sõnum on tähtis, näiteks uus kodukord, direktiiv või koosolek, tuleb sõnumit selguse mõttes korrata. Kordamine on nii selguse kui ka mäletamise võti.

2. Kasuta mitmeid kanaleid. Läheta olulised sõnumid teele mitmel moel

– e-kirjas, pressiteates, suuliselt koosolekul. Eelteade aitab samuti tähelepanu teravdada.

3. Mõtle nagu ajakirjanik

Veendu, et sõnumid vastaksid küsimustele: Kes? Mida? Millal? Kus? Kuidas? Mis on näiteks eeskirjade muutmise edastamise juures kõige tähtsam? MIKS? Kui pole selge, kes midagi algatab ja miks, tekib töötajates suur segadus.

4. Keskendu sihtrühmale

Kasulik on mõelda, et sa kirjutad lugejale. Vaadake oma sõnumid ja e-kirjad enne saatmist saaja pilguga üle. Sina võid aru saada, mida üritad öelda, kuid sihtrühm ei pruugi saada. Seda juhtub tihti tippjuhtkonna ja reatöötajate vahelises kommunikatsioonis, sest juhid eeldavad, et töötajad teavad rohkem, kui nad

tegelikult teavad.

5. Ole usaldatav

“Ütle, mida mõtled ja mõtle, mida ütled.” Ülimalt oluline on olla inimestega

otsekohene, avatud ja aus. Kui soovid, et sinu sõnumid kohale jõuaksid, peab sul olema ausa ja avatud juhi maine. Vastasel juhul inimesed küll kuulavad sind, aga nad ei pruugi sõnagi uskuda.

Enamik inimesi usub, et nad on suurepärased ja efektiivsed suhtlejad.

See on psühholoogilisest aspektist ka mõistetav, sest me suhtleme niivõrd palju ja eeldame, et me lihtsalt PEAME olema head suhtlejad. Neid reegleid järjepidevalt järgides tõenäoliselt olemegi.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Autor: Kaisa-Kitri Niit, Urve Vilk