28. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töövõtulepinguga kohustub üks isik ehk töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö. Tellija kohustub maksma selle eest tasu. (VÕS § 635 lg 1)

Töövõtuleping on teenuse osutamise leping, mis on suunatud ennekõike lepingus kindlaks määratud eesmärgi saavutamisele. See tähendab lepingut, mille alusel peab teenuse osutaja tegutsema eesmärgi saavutamise nimel nii, et kohustuste täitmise tulemusena oleks saavutatud ka võlasuhte eesmärk. Seega ei ole oluline mitte kohustuste täitmise protsess, vaid lepinguga kindlaks määratud eesmärgi saavutamine. Kui lepinguga kindlaks määratud eesmärk jääb saavutamata, on teenust osutav isik oma kohustusi rikkunud, mis annab lepingu teisele osalisele võimaluse kohaldada õiguskaitsevahendeid.

Näiteks kui lepingus määratakse töövõtjale kohustus ehitada tellijale maja, siis maja ehitamata jätmise või mittenõuetekohase ehitamise korral on töövõtja oma kohustusi rikkunud, mille tulemusena tekib tellijal ka õigus nõuda töö uuesti tegemist või puuduste kõrvaldamist.

Töövõtulepingu alusel võib üks isik teisele isikule osutada kokkulepitud teenust (VÕS § 635 lg 1). Teenuse osutamine on võimalik ka käsunduslepingu alusel, seetõttu võib tekkida küsimus, mis lepingu alusel oleks mõistlik teenust osutada. Küsimusele saab vastata väga lihtsalt. Kui lepingu osalistel on oluline saavutada kindel eesmärk, tuleks sõlmida töövõtuleping, mis on suunatud ennekõike kindlaks määratud töö tegemisele. Kui oluline on üksnes kohustuste täitmise protsess ja lõpptulem pole peamine, siis võiksid isikud sõlmida käsunduslepingu.

Töövõtulepingu alusel kohustub töövõtja tegema tellija kasuks tööd. Tekib aga küsimus, milliste tööde tegemiseks võib sõlmida töövõtulepingu. Võlaõigusseaduse §-s 635 ei ole täpsustatud töö mõistet, seetõttu tuleb seda käsitleda kõige laiemas tähenduses. Näiteks võib töövõtulepingu eesmärk olla remonditöö puudustega asja parandamiseks, töö tellijale kuuluvate asjadega, tõlketöö, juuksuri, optiku, massööri töö jne.

Töövõtjaks ja tellijaks võivad olla kõik isikud, sh tarbijad ning majandus- ja kutsetegevuses osalevad isikud. Kui töövõtulepingu sõlmivad omavahel majandus- ja kutsetegevuses osalev isik (töövõtja) ja tarbija (tellija) on tegemist tarbijatöövõtulepinguga VÕS-i § 635 lõike 4 tähenduses. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasjale, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.

Kui isikud sõlmivad tarbijatöövõtulepingu, kohaldatakse tarbija huvide kaitseks VÕS-i eriosas sätestatud erinorme. Tarbija on võlasuhte nõrgem osaline, seetõttu on seadusandja VÕS-is ette näinud ka sätted, mida kohaldatakse üksnes tarbijatöövõtulepingutes.

Näiteks tuleb tarbijatöövõtulepingu korral tähelepanu pöörata VÕS-i §-le 657, mille lõike 1 kohaselt, on kokkulepe tühine, kui lepingu osalised on tarbijatöövõtu puhul kaldunud seaduse sätetest kõrvale tellija kahjuks.

Loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Autor: Andres Õige, Urve Vilk