5. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Delikaatsed isikuandmed on:

·     poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta

·     etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed

·     andmed terviseseisundi või puude kohta

·     andmed pärilikkuse info kohta

·     biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peo­pesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed)

·     andmed seksuaalelu kohta

·     andmed ametiühingu liikmelisuse kohta

·     andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit, õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.

Seaduses nimetatud delikaatsete isikuandmete loetelu on ammendav ja seda saab laiendada või kitsendada vaid seadusega.

Ekslikult kasutatakse sünonüümidena pärilikkuse ja põlvnemise andmeid. Andmed põlvnemise kohta näitavad, kes on isiku bioloogilised või lapsendatud vanemad, vanavanemad, õed-vennad, lapsed jms. Andmed pärilikkuse kohta on DNA-s sisalduv teave (DNA – desoksüribonukleiinhappe molekul, millesse on salvestunud inimese pärilikkuse info).

Üldteada ei ole asjaolu, et Eestis on kohtulahendid avalikustatud Internetis ja seega kõigile inimestele kättesaadavad. Õigusaktide kohaselt saab piirata avalikustatud isikuandmete hulka.

Levinud on ka arusaam, et isikuandmete kaitse seaduses sätestatud töötlemisnõudeid tuleb rakendada vaid delikaatsete isikuandmete töötlemise korral. Selline tegevus võib lõppeda andmekaitse järelevalveasutuse ettekirjutuse või väärteomenetlusega.

Loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Autor: Urve Vilk, Gina Kilumets