Liisinguleping ettevõtluses

Liisinguleping on kasutusleping, mille alusel annab üks isik (liisinguandja) teisele isikule (liisinguvõtjale) kasutada eseme, ja teine isik kohustub maksma eseme kasutamise eest tasu.

Võlaõigusseaduse § 361 kohaselt kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja määratud müüjalt eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

Liisinguleping on segaleping, sest liisingulepingus on nii müügilepingu, kasutuslepingu (rendileping), laenulepingu (tarbijakrediidilepingu) kui ka esindusõiguse tunnused.

Liisingulepingu alusel on liisinguandja kohustatud omandama müüjalt liisingulepinguga kindlaks määratud eseme. Eseme omandamiseks peab liisinguandja sõlmima liisingulepingu eseme müüjaga müügilepingu.

Kasutusleping kohustab liisinguandjat andma eseme pärast eseme omandamist liisinguvõtja kasutusse ja liisinguvõtja peab selle pärast kasutusperioodi lõppu liisinguandjale tagastama. Liisingulepingu alusel läheb liisinguvõtjale üle esemega seotud valdus- ja kasutusõigus. Käsutusõigust üldjuhul üle ei lähe, va kapitalirendilepingute korral. Seega liisingulepingu eseme omanikuks on liisinguandja.

Liisingulepingu peamine eesmärk on finantseerida liisingu eseme ostmist. Võlaõigusseaduse § 401 lg 2 kohaselt tuleb liisingulepingule kohaldada ka laenulepingu ja tarbijakrediidilepingu sätteid. Liisingulepingu eesmärk on finantseerida liisingulepingu eseme soetamist ning kohaldada tuleb ka VÕS § 397–400.

Liisingulepingu korral tuleb kohaldada ka tarbijakrediidilepingute sätted, kui liisinguandjaks on majandus- ja kutsetegevuses osalev isik, kelle peamine eesmärk on finantseerimisteenuse osutamine ja liisinguvõtjaks on tarbija.

Liisingulepingu sätted on imperatiivsed ning tarbija kahjuks ei tohi seaduse sätetest kõrvale kalduda.

Loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Osale arutelus

  • Andres Õige, Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara