Laenuleping on oma olemuselt kasutusleping

Laenuleping on olemuselt kasutusleping, sest lepingu alusel kohustub üks isik ehk laenuandja andma teisele isikule ehk laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama summa või tagastama sama liiki asja samas koguses ning sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1).

Seega antakse nimetatud lepingu alusel ühelt isikult teisele isikule üle raha või asja valdus- ja kasutusõigus. Asja kasutaja ei saa talle üle antud eseme omanikuks, vaid on üksnes kasutaja.

Seadusandja eristab VÕS 22. peatükis laenu- ja krediidilepingut. Laenulepingu alusel annab üks isik teise isiku kasutusse kindlaksmääratud rahasumma või liigitunnustega asja ja teeb seda tasuta. Krediidilepingu alusel antakse tasu eest kasutusse rahasumma. Tasu väljendub üldjuhul intressi maksmise kohustuses.

Laenu- ja krediidilepingute alaliik on tarbijakrediidileping.

Võlaõigusseaduse § 396 alusel saab laenulepinguid jagada kaheks:

·     laenulepingud, mis on suunatud rahasumma kasutusse andmiseks

·     laenulepingud, mis on suunatud asendatava asja kasutusse andmiseks.

Nimetatud lepingust tulenevad peamised õigused ja kohustused sarnased.

Laenulepingust tulenevalt peab laenuandja andma laenusaajale üle lepingus kokkulepitud rahasumma või eseme ja võimaldama nimetatud objektide kasutamise lepingus ette nähtud aja jooksul.

Krediidileping

Krediidileping on sarnane laenulepinguga. Krediidilepinguga kohustub üks isik ehk krediidiandja andma teise isiku ehk krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. (VÕS § 401 lg 1)

Laenuleping erineb krediidilepingust viimase tasulisuse poolest. See tähendab, et krediidileping on alati tasuline, isegi kui osalised pole kokku leppinud intressi suuruses. Tasulisus aga seisneb krediidisaaja kohustuses maksta krediidiandjale intressi raha kasutamise eest. Laenulepingu alusel ei ole laenu saajal intressi maksmise kohustust, va VÕS § 397 sätestatud erandite ja osaliste teistsuguse kokkuleppe korral.

Loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Osale arutelus

  • Andres Õige, Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Äripäev otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

24. jaanuar 2018

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine