Laenuleping on oma olemuselt kasutusleping

Laenuleping on olemuselt kasutusleping, sest lepingu alusel kohustub üks isik ehk laenuandja andma teisele isikule ehk laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama summa või tagastama sama liiki asja samas koguses ning sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1).

Seega antakse nimetatud lepingu alusel ühelt isikult teisele isikule üle raha või asja valdus- ja kasutusõigus. Asja kasutaja ei saa talle üle antud eseme omanikuks, vaid on üksnes kasutaja.

Seadusandja eristab VÕS 22. peatükis laenu- ja krediidilepingut. Laenulepingu alusel annab üks isik teise isiku kasutusse kindlaksmääratud rahasumma või liigitunnustega asja ja teeb seda tasuta. Krediidilepingu alusel antakse tasu eest kasutusse rahasumma. Tasu väljendub üldjuhul intressi maksmise kohustuses.

Laenu- ja krediidilepingute alaliik on tarbijakrediidileping.

Võlaõigusseaduse § 396 alusel saab laenulepinguid jagada kaheks:

·     laenulepingud, mis on suunatud rahasumma kasutusse andmiseks

·     laenulepingud, mis on suunatud asendatava asja kasutusse andmiseks.

Nimetatud lepingust tulenevad peamised õigused ja kohustused sarnased.

Laenulepingust tulenevalt peab laenuandja andma laenusaajale üle lepingus kokkulepitud rahasumma või eseme ja võimaldama nimetatud objektide kasutamise lepingus ette nähtud aja jooksul.

Krediidileping

Krediidileping on sarnane laenulepinguga. Krediidilepinguga kohustub üks isik ehk krediidiandja andma teise isiku ehk krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. (VÕS § 401 lg 1)

Laenuleping erineb krediidilepingust viimase tasulisuse poolest. See tähendab, et krediidileping on alati tasuline, isegi kui osalised pole kokku leppinud intressi suuruses. Tasulisus aga seisneb krediidisaaja kohustuses maksta krediidiandjale intressi raha kasutamise eest. Laenulepingu alusel ei ole laenu saajal intressi maksmise kohustust, va VÕS § 397 sätestatud erandite ja osaliste teistsuguse kokkuleppe korral.

Loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Osale arutelus

  • Andres Õige, Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Restoranitestid

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara