13. detsember 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hea kink on annetus, vabatahtlik töö, kana või kits

Hea kingitus ei pea olema alati midagi käega katsutavat ja kontorit või kodu kaunistavat. See  võib olla ka mõnele organisatsioonile tehtav annetus, abikäe pakkumine vabatahtliku töö kaudu või toodete ja teenustega toetamine, kirjutab erileht Kingieri.

Heategevus saab SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond juhataja Inna Krameri sõnul Eesti ühiskonnas aasta-aastalt hoogu juurde. Sama meelt on intellektipuudega noortele kodu pakkuva SA Maarja Küla juhataja Ly Mikheim.

“Võrreldes kümne aasta taguse ajaga, kui ma fondis tööd alustasin, on seis nagu öö ja päev. Inimesed on praegu varmamad heategevuses osalema ja oma panust andma,” rõhutas Kramer. Seega on väide, et Eesti inimene või ettevõtja ei toeta ega taha ühiskondlikus elus kaasa rääkida, tema sõnul alusetu.

Rõõmu valmistab mõlemale naisterahvale ka noore põlvkonna suhtumine abi pakkumisse ja asjades kaasa löömisesse. “Noored pööravad täiesti teadlikult tähelepanu. Kui neil pole võimalik rahaliselt toetada, siis nad tulevad teevad tööd või võtavad koos meie noortega midagi ette. Nad ei küsi, miks nad peavad seda tegema ja mida nad selle eest vastu saavad,” selgitas Mikheim.

Abi läheb tarvis raviaparaatide ostmiseks. Kõige rohkem kasu on Krameri sõnul olnud nii eraisikute kui ka firmade tehtud annetustest, mille abiga on fondi 18 tegutsemisaasta jooksul Tallinna Lastehaiglasse mitmesuguseid vajalikke raviaparaate soetatud.

Praegu näiteks kogutakse saate “Tantsud tähtedega” vaatajate osalusel ja avaliku kampaania kaudu raha uue närvi- ja lihasuuringute aparaadi ostmiseks.

Muidugi on kasu olnud ka kingitud mänguasjadest, joonistusvahenditest, televiisoritest, arvutitest ja kõigest seesugusest, mida patsiendid iga päev kasutavad ja mis pidevalt kuluvad, katki lähevad või oma aja ära elavad.

Ühtlasi on teretulnud abistamine teenustega, olgu selleks siis ekskursioonide korraldamine, bussi remontimine või midagi muud. Näiteks meediaettevõtted on organisatsioonide esindajate sõnul haiglale ja külale appi tulnud kampaaniate korraldamisel ja sõnumite edastamisel.

“Viimaste aastate jooksul on järjest enam levinud võimalus aidata sünnipäevatoetuse kaudu. Kui firma või eraisik leiab, et tal ei ole rohkem vaase ja muid esemeid vaja, siis on ta oma külalistel palunud toetada hoopis lastehaiglat,” rääkis Kramer. Lisaks on abiks lastehaigla ja küla jõulukaartide, tasside, taldrikute, kuumaaluste, linikute ja muud toodete müük.

Ettevõtted ulatavad ise abikäe. “Aastas on ligikaudu paarkümmend sellist juhtust, kus mõni ettevõte meiega esimest korda kontakti võtab. Ma ei ütle, et kõigist neist kohe koostöö alguse saab, sest vahel tekib probleeme või kitsaskohti. Keskmiselt kümmekonnaga läheb koostöö aga kindlasti käima,” mainis Kramer.

Otseselt abi küsimas kummagi asutuse juhi sõnul ei käida. Ettevõtted ja inimesed leiavad pigem ikka neid üles. Sama kinnitas Riina Kuusik-Rajasaar MTÜst Mondo, mis tegeleb Ghana, Uganda, Keenia ja Afganistani laste, naiste ja erivajadustega inimeste toetamisega.

MTÜ vahendusel saab 4–20 euro eest näiteks mõnele Ghana lesknaisele kingiks kana või kitse osta, et ta kuivaperioodi lõpus, kui toitu on vähe, saaks loomade poegi müüa ja seeläbi teenida raha toidu ostmiseks. Abiks saab rahaliselt olla ka kärude, atrade, mänguasjade ja söepliitide soetamisel, korvipunumis-, seebitegemis- või arvutikoolituste korraldamisel või mõne lapse koolihariduse toetamisel.

Eesti inimeste ja MTÜ Mondo abil käib Aafrikas koolis ligi 200 last – 133 Ghanas, ülejäänud Keenias. “Ootame aasta lõpuni Keenia lastele ­uusi sponsoreid. Kool algab jaanuari alguses ja ootel lapsi on Shianda külas veel palju,” rääkis Kuusik-Rajasaar.

Ühtlasi alustab MTÜ uuel aastal Afganistani naistele ja lastele tervishoiu- ja kirjaoskuskoolituste pakkumist. Neid on samuti võimalik toetada. Vahendeid vajatakse koolituskeskuste sisustamiseks ja õmblusmasinate hankimiseks.

Selver toetab sporti ja lapsi

Triin Kaare, ASi Selver turundusjuht

Selveril on kaks suurt toetusprojekti. Olles VK (võrkpalliklubi – toim) Selver Tallinna nimisponsor, anname oma panuse spordi arendamisse.

Selveri heategevuskampaania “Koos on kergem” raames aga toetame juba aastaid lastehaiglaid ja haiglate lasteosakondi, mis asuvad samades linnades Selveritega. Eelmisel aastal kogusime üle miljoni krooni.

Koostööpartnerid oleme valinud lähtuvalt põhimõttest, et kasu saaks võimalikult palju lapsi. Samuti peab raha kulutamise otstarve olema arusaadav meie klientidele, kes oma annetuse meie kampaaniasse teevad. Ehk kui Võru Vilja Selveris teha annetus, läheb toetussumma Lõuna-Eesti Haigla lasteosakonnale aparaatide ostmiseks või olmetingimuste parandamiseks.

 

Autor: Signe Sillasoo, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700