13. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koguriskikindlustuse erinevus võrreldes teiste kodule kindlustuskaitset pakkuvate pakettidega on selles, et koguriskikindlustuse tingimustes ei loetleta üles riske (näiteks tulekahju, veeavarii jne), mille vastu kindlustatakse. Koguriskikindlustuse puhul on kindlustusjuhtumiks lihtsalt ootamatult ja ettenägematult toimunud sündmus, mille tagajärjel kindlustatud objekt kahjustub või hävib. Seejuures on tingimustes kirjas välistused ehk kahjud, mida ei hüvitata. Kokkuvõtvalt annab koguriskikindlustus laiema kaitse kõikide nende juhtude osas, mida ei ole kindlustuslepingu sõlmimisel välistusena kokku lepitud.

Koguriskikindlustuse välistustena võivad olla märgitud näiteks sellised juhtumid:

*kui kindlustatud objekt on kahjustunud aegamööda tekkinud kulumise, kõdunemise vmt protsessi tulemusena (sündmus pole ootamatu)

* objekti on kahjustanud või hävitanud putukate, näriliste, lindude või koduloomade tegevus

* kahju on põhjustanud vigane ehitus- või remonditöö, projekteerimisviga või mittesobivate materjalide kasutamine.

Seejuures tuleb tähele panna, et erinevatel kindlustusseltsidel on tingimused ja seejuures ka välistused erinevad, seetõttu tuleks võrrelda vähemalt kolme seltsi tingimusi. Näiteks osa seltse võivad käsitleda üleujutust või jää ja lume liikumisest tekkinud kahju välistusena, teised mitte.

Seega tasub seltside tingimused läbi lugeda ja vaadata:  mida defineeritakse kindlustusobjektina (näiteks kas koos hoone/korteriga on kindlustatud ka sisseehitatud mööbel), millised on välistused, milliseid ohutusnõudeid sa pead täitma, kuidas toimub kindlustusjuhtumi järgselt hüvitise määramine ja maksmine.

Lisaks pead arvestama sellega, et kindlustuslepingut sõlmides kehtib sul omavastutus: see on summa, mis on sinuga lepingut sõlmides kokku lepitud ja mille kannad kahju korral sina. Tavaliselt pakub kindlustusselts välja mitu võimalikku omavastutuse suurust – kui valid suurema omavastutuse, tuleb kindlustusmakse madalam ja vastupidi. Osad seltsid on ka ette näinud juhtumid, mille puhul omavastutust ei rakendata – uuri nende kohta kindlustustingimustest. Kui tingimustes jääb midagi ebaselgeks, tuleb võtta aega ja kindlustusseltsi töötajaga segaseks jäänud punktid läbi arutada, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

Kas tahad kindlustada ka oma koduse vara?

Eraldi tuleks mõelda sellele, kas tahad kindlustada ainult oma maja/korteri ja selle siseviimistluse või oleks vaja kindlustada ka kodune vara. Koguriskikindlustus ei pruugi üldjuhul koduse vara kindlustamist hõlmata. Seetõttu tuleb soovi korral koduse vara kindlustamine seltsiga eraldi kokku leppida ning selle eest ka täiendav kindlustusmakse tasuda.

See, millistel tingimustel vara kindlustatakse ja kuidas arvutatakse sulle makstava kindlustushüvitise suurus, kui kindlustusjuhtum peaks toimuma, on seltsiti erinev. Mõned seltsid kindlustavad kodust vara loetelu ehk nimekirja alusel. See tähendab, et kindlustatud esemed on kas jaotatud gruppidesse (näiteks mööbel ja vaibad, riietusesemed ja jalanõud, elektroonika ja kodumasinad) ning igale grupile määratakse kindlustussumma. Teise variandina võib klient loetleda oma kindlustatavad esemed üles ükshaaval. On ka seltse, kes pakuvad võimalust kindlustada kodust vara lepingus kindlaksmääratud summa ulatuses, sellisel juhul nimekirja ei tehta. Klient võib sellisel juhul ise hinnata, kui suur on tema koduse vara väärtus. Üldjuhul on seltsid ette näinud ka minimaalse kindlustussumma, näiteks 6400 eurot.

Autor: Kirjutab tarbijaveeb minuraha.ee, Urve Vilk