13. detsember 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lõikus kui efektiivne meetod rasvumise ravis

Bariaatria on võitluses rasvumisega üha enam populaarsust pälviv ravimeetod, kirjutab ajaleht Meditsiiniuudised.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla pehmete kudede onkoloogilise kirurgia, bariaatrilise ja üldkirurgia osakonna juhataja Ilmar Kaur kirjeldab maovähenduskirurgia eeliseid.

Operatsioonid jagunevad olemuselt kaheks: esimest tüüpi operatsioonide puhul vähendatakse mao mahtu sedavõrd, et patsiendil tekib täiskõhutunne juba väikse toidukoguse söömisel. Teist tüüpi operatsioonidel lühendatakse toidu teekonda maost jämesooleni ehk lülitatakse osa peensoolt seedeprotsessist välja. Selle tulemus on söödud toitainete mittetäielik omastamine.

Nagu kogu maailmas on ka Eestis populaarseim meetod nende kahe kombinatsioon – laparos­koopiline bypass-operatsioon Roux’ järgi. Sel juhul vähendatakse magu ja lühendatakse toidu teekonda peensooles, aga mõlemat mõõdukalt.

Bariaatriline operatsioon on näidustatud isikutel, kelle kehamassiindeks (KMI) on üle 40 kg/m2, või inimestel, kelle kehamassiindeks on 35-40 kg/m2 ja kes põevad mõnd rasket kroonilist haigust (II tüüpi diabeet, uneapnoe, raskesti kontrollitav arteriaalne hüpertensioon, tugiaparaadi degeneratiivsed haigused).

“Kirurgi vastuvõtule on mõtet saata patsient, kellel on loetletud näidustused ning valmisolek kirurgiliseks sekkumiseks,” rõhutas Kaur. “Perearstil on ajanappuse tõttu bariaatrilise kirurgia teemat vastuvõtuaja sees põhjalikult läbi arutada väga raske, seetõttu on abiks mittemeedikutele mõeldud eesti– ja venekeelne internetilehekülg www.kergemaks.ee.”

Piirata võib vanus

Vastunäidustused on seotud patsiendi üldseisundi, kaasuvate haiguste ja koostöövalmidusega. Suhteliseks vastunäidustuseks võib olla patsiendi vanus, sest tavaliselt ei opereerita alla 18- ega üle 65aastaseid inimesi.

Laparoskoopiline bariaatri­line kirurgia on üsna ohutu: perioperatiivne suremus on 0,14% (maopaela asetamise korral 0,1% ja bypass-operatsiooni korral 0,3%). Eestis on aastail 2004-2009 surnud üks patsient 373st. Raskeid tüsistusi esineb 3-4%-l patsientidest (peritoniit, kõhuõõne abstsess, verejooksud, südameinfarkt, hingamispuudulikkus).

Nõuab korrektset elustiili

Elustiili nurgakiviks pärast bariaatrilist lõikust peaksid olema teadlik ja tervislik toitumine ning füüsiline aktiivsus. Enamik patsiente on tulemuse saamiseks motiveeritud ja kohanevad uue eluga hästi. 15%-l patsientidest ei toimi operatsioon nagu loodetud: kas ei saavutata ootuspärast kaalukaotust või hakkab kaalu juurde tulema. 85% patsientidest saab siiski tulemuse, millega võib rahule jääda.

Bariaat­riline kirurgia võimaldab ka paljude rasvumisega seotud haiguste põhjuslikku ravi. Seetõttu kasutatakse üha rohkem terminit “meta­boolne kirurgia”. Kaur usub, et bariaatrilise kirurgia näidustused laienevad lähiaastatel veelgi, näiteks patsientidele, kelle KMI jääb alla 35 kg/m2, kuid kellel on II tüüpi diabeet.

Eestis on bariaatriline kirurgia praegu kõige kiiremini arenev üldkirurgiavaldkond ning selle vastu tuntakse huvi ka väljastpoolt Eestit. Näiteks regionaalhaiglas tehakse 10-15% bariaat­rilis­test lõikustest välismaalastele.

Tasub teadaEestis oleks vaja teha 500 operatsiooni aastas

* Seedetrakti kirurgilisi manipulatsioone on kaalukaotuse eesmärgil tehtud 1960. aastatest.

*Bariaatrilise kirurgia populaarsuse hüppeline kasv toimus eelmise kümnendi alguses, põhjuseks rasvumise kiire levik ja laparoskoopilise operatsioonimeetodi kasutuselevõtt.

* Eestis on opereeritud umbes 600 patsienti. Eelmisel aastal tehti regionaalhaiglas 250 bariaatrilist lõikust, aga vajadus oli kaks korda suurem. Rasvumise ja ülekaalu konservatiivne ravi võimaldab püsivat kaalukaotust 5-10% algkaalust. See on rahuldav tulemus inimeste puhul, kelle kehamassiindeks on kuni 35 kg/m2. Suurema kehamassiindeksi puhul sellest ei piisa.

* Kirurgia võimaldab parandada elukvaliteeti, pikendada eluiga ja kauges perspektiivis vähendada tervishoiukulutusi.

Tänavu toimub hindamine

* 2011. aasta jooksul korraldavad Eesti Kirurgide Assotsiatsioon ja TÜ tervishoiu instituut koostöös sotsiaalministeeriumiga bariaatrilise kirurgia kui tervisetehnoloogia hindamise Eesti oludes, et anda haigekassale rohkem tõenduspõhist informatsiooni rahastamisotsuste tegemiseks.

 

Autor: Urve Vilk, Piibe Kohava

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700