13. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimus: Meil on tihti olukord kui töötaja esitab lahkumisavalduse samal päeval kui ta reaalselt lahkub, teatades, et ei ilmu enam tööle. Töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal siis õigus saada hüvitist, kuid selgusetuks jääb selle arvutamise kord ning kas tööandja võib selle hüvitise töötaja lõpparvest kinni pidada.

Vastus: Kui töötaja esitab ülesütlemisavalduse nö päevapealt lahkumiseks ja mingeid mõjuvaid põhjusi selleks esile ei too, on tegemist töölepingu korralise ülesütlemisega (TLS § 85  lg 1). Töölepingu seaduse § 98 lg 1 kohustab töötajat tööandjale ette teatama 30 kalendripäeva, katseajal TLS § 96 kohaselt 15 kalendripäeva.

Töösuhe lõpeb ühepoolse tahteavaldusena sel kuupäeval, mis kirjas, tööandjal ei ole võimalik töötajat kinni hoida ning sundida teda kuu aega edasi töötama.

Etteteatamistähtaja järgimata jätmine  on  tööandja  huvidega mittearvestamine ja seaduse eiramine. Seetõttu on tööandjal võimalik  saada töötajalt hüvitist ulatuses, mis ta lahkumisest vähem ette teatas. Töötaja peab tööandjale maksma hüvitist, mis võrdub tema töötasuga kui ta oleks etteteatamise ajal töötamise korral saanud.

Tööandja ei tohi  omaalgatuslikult töötaja saadaolevat lõpparvet kinni pidada või vähendada. TLS § 78 lõige 1 kohaselt  on tööandjal vajalik saada töötasust kinnipidamiseks töötaja nõusolek kas kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas  vormis . Nõusoleku mittesaamisel on tööandjal õigus nõudeõiguse realiseerimiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Autor: Urve Vilk, Heli Ojavee