19. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ASil Liviko on äripartnereid 40 riigis. Kontserni juhi Janek Kalvi sõnul on õige kingituse tegemisel oluline tunda saaja kultuuriruumi.

“Ma ei tea ühtviisi head ja sobivat kingitust nii hommiku- kui ka õhtumaalasele, rääkimata selle üleandmistraditsioonidest. Kui üldse on mingi reegel, siis ehk see, et alati sobib kinkida midagi Eestile iseloomulikku – oma päritolu ja kultuuri tutvustades näitame oma tõelist hinge,” sõnas Kalvi.

Mis ühes riigis tabu, on teises norm. Kalvi märkis, et Bütsantsi kultuurile omane kingituse lopsakus võib näiteks Skandinaavia äripartnerile kohatu tunduda, sest tihtipeale kipub see põhjamaal ärikingitusena jagatavaid meeneid nii hinna kui ka väljapaistvuse poolest ületama. Selle reegli vastu eksimine võib ärisuhetele halvasti mõjuda.

“Hoopis omamoodi on kingituste tegemine Aasia kultuuriruumis, kus need kuuluvad pea iga kohtumise juurde. Seal hinnatakse kõrgelt isegi väikseid kingitusi. Tähelepanelikkust kingituse saaja suhtes näitab kingituse kunstipärane pakend ning kindlasti ka üleandmise viis,” rääkis Kalvi ja lisas, et Aasias on väga kerge oma äripartnerit teadmatusest solvata.

“Väga oluline on arvestada kingisaajate hierarhilist järjekorda. Eurooplasena on Aasias alguses üsna raske meeles pidada, et mitte daamid, vaid kontserni peadirektor on see, kellele tuleb kink esimesena üle anda,” märkis ta.

Kalvi sõnul hinnatakse Eesti kultuuriruumis kingituse omapära ja otsekohesust. “Viimane raamat, mille kodumaal üle andsin, oli Jüri Pino sulest pärinev “Teise päeva toidud”. Saajale see meeldis,” tõi ta näite.

Rahvusmotiividega kink ei lähe etiketiga vastuollu. Eesti Energia on välispartneritele eelistanud kinkida eestimaiseid ja ettevõtte tegevusalaga haakuvaid tooteid.

Eesti Energia reklaamijuhi Annika Lipstali sõnul on ettevõtte kingituste tegemisel alati arvestanud saaja kultuurilist tausta ning lähtunud etiketist.

“Tihti oleme oma välispartneritele kinkinud põlevkivinäidiseid,” mainis Lipstal. “Pühade eel kingime peamiselt Eesti ettevõtete tooteid ja käsitööd, muu hulgas sooje käpikuid ja Eestit tutvustavaid raamatuid,” selgitas ta.

Ettevõtte kingivalikus on omal kohal ka rahvuslikku motiivi kandvad esemed. Lipstali sõnul tutvustavad sellised tooted ettevõtte kodumaad kõige paremini ning on küllaltki turvalised, st ei lähe etiketireeglitega vastuollu.

Maiustuste kinkimine on alati kindel valik. Mööblitootja Viisnurk turundusjuhi Lauri Treimanni sõnul on samuti äärmiselt oluline tunda kingisaaja kultuurilist tausta.

“Kinkida võib paljusid asju, kuid valiku määrab eelkõige ikka see, kellele kingitust tehakse. Meie oleme oma partneritele viinud Eesti maiustusi, Eestis toodetud alkoholi, silmapaistvate eestlaste kohta kirjutatud raamatuid ja rahvusmotiividega meeneid. Tihti kasutame kingituse pakkimisel rahvusmotiividega kotte,” rääkis Treimann Viisnurga tavadest.

Turundusjuhi arvates on alati sobilik kinkida Eesti maiustusi. “Häid šokolaadikomme vastu võttes on kingisaajal hea meel ning altminek välistatud,” lisas ta.

Hea idee on kinkida oma tooteid. Rahvusvahelistele partneritele kingitusi tehes tuleks ennast kõigepealt viia kurssi iga riigi tavadega.

Ärikultuur näeb ette, et üleantavad kingitused peaksid jääma hea maitse piiridesse ning olema samas kvaliteetsed, kuid mitte liiga kallihinnalised.

Rahvusmotiividega ja Eestit tutvustavad kingid on alati kindel valik. Neid sobib kinkida pea kõigile välispartneritele.

Eestit tutvustavate toodete kõrval võib kinkida ka oma firma toodangut või ettevõtte sümboolikaga asju.

Autor: Urve Vilk, Hille Tressum