Eesti ostujõud 64% Euroopa keskmisest

Eurostati andmetel erines Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal ostujõupariteedi põhine sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta kuni kuus korda, Eesti näitaja jääb alla 65% Euroopa Liidu keskmisest, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Robert Müürsepp statistikablogis.

 Statistikablogi kirjutab:

Kõrvaldades riikide hinnataseme erinevuse, oli 2010. aastal suurim SKP elaniku kohta Luksemburgis. Luksemburgi näitaja ületas Euroopa Liidu keskmist ligi kolm korda ning liidu vaeseima riigi Bulgaaria näitajat ligi kuus korda. Bulgaarias oli SKP elaniku kohta vaid 44% Euroopa Liidu keskmisest.

Luksemburgi suur erinevus teistest liikmesriikidest on osaliselt seletatav asjaoluga, et riigis töötab palju välisriikide elanikke, kes küll panustavad Luksemburgi SKPsse, kuid keda ei loeta riigi rahvastiku hulka.

Euroopa Liidu rikkamate seas on Hollandi ja Taani kõrval vaatamata tõsisele SKP vähenemisele endiselt ka Iirimaa, kuid siiski on Iirimaa puhul
aastatel 2008–2010 näha selget langustrendi.

Tõsisemad majanduslangused üleelanud riikide seas võib täheldada suurenenud mahajäämust rikkaimatest. Eesti SKP elaniku kohta moodustab 64% Euroopa Liidu keskmisest.

Tarbimises on erinevus väiksem

Majapidamiste elustandardit kirjeldava tegeliku individuaalse tarbimisnäitaja (Actual Individual Consumption — AIC) järgi on erinevused riikide vahel väiksemad. Esimesel positsioonil asuva Luksemburgi tegelik individuaalne tarbimine oli 1,5 korda suurem Euroopa Liidu keskmisest ning üle kolme korra kõrgem Bulgaaria omast.

Kriisis rohkem kannatanud riikide (Balti riigid, Iirimaa) elustandard on langenud järsemalt kui SKP elaniku kohta. Kui 2008. aastal moodustas Eesti tegelik individuaalne tarbimine 64% Euroopa Liidu keskmisest, siis 2010. aastal 57%. Kõige paremini on kriisi aastatel läinud Poolal, kus on tugevalt kasvanud nii SKP elaniku kohta kui ka tegelik individuaalne tarbimine.

Eesti hinnaerinevus isegi suurenenud

Hinnatase oli Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal kõrgeim Taanis, ületades liidu keskmist ligi 1,5 korda. Järgnesid Luksemburg ja Rootsi. Vaatamata Eesti tarbijahinnaindeksi kasvule on siinne hinnatase võrreldes Euroopa Liidu keskmisega püsinud kriisiaastatel suhteliselt stabiilsena. Aset on leidnud isegi kerge mahajäämuse suurenemine, mille tulemusel moodustas Eesti hinnatase 2010. aastal 68% Euroopa Liidu keskmisest.

Kui euroalas võib täheldada teatud hindade konvergentsi, siis kogu Euroopa Liidus ja mujal Euroopas sellist protsessi näha ei ole. Tagasihoidliku majanduskeskkonna  tingimustes on erinevused Euroopa Liidu riikide hinnatasemete vahel aastatel 2008–2010 pigem kasvanud, s.o rikkamates riikides on hinnad tõusnud rohkem kui vaesemates.

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine