27. detsember 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaata, mis on lepinguvabaduse põhimõtted
Leping on mitmepoolne tehing ja sõlmitakse tavaliselt lepingu sõlmimise ettepaneku (pakkumuse) tegemisega ühele või mitmele isikule ning sellele vastamisega pakkumuse saanud isikult või isikutelt.
Lepingute sõlmimisel tuleb isikutel arvestada ennekõike lepinguvabaduse põhimõttega, mille kohaselt peab iga isik saama õigussuhteid, ka lepinguid, kujundada enesemääramise teel ning omavastutuslikult. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt peab isik saama vabalt otsustada, kas ja kellega, mis sisuga ning millises vormis ta lepingu sõlmib.
Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt võivad isikud ise valida lepingu vormi. Lepinguid võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole ette nähtud kohustuslikku lepingu vormi. Kui seadusest tuleneb lepingu kohustuslik vorm, etteantud vorminõudest kõrvale kalduda ei tohi. Vorminõudest kõrvalekaldumine muudab tehingu tühiseks.
Suulises vormis sõlmitud leping on kohaselt sõlmitud siis, kui pakkumus on saanud nõustumuse (VÕS § 9 lg 1).
Kirjalik leping on sõlmitud, kui pooled on lepingudokumendid allkirjastanud või vahetanud allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad (VÕS § 11 lg 1).
Lepinguid võib sõlmida nii individuaal- kui ka tüüptingimuste abil. Individuaaltingimused määratakse kindlaks iga kord lepingu sõlmimisel ning nende sisus saavad lepingupooled kokku leppida.
Võlaõigusseaduse § 35 kohaselt on tüüptingimus eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või selline, mida lepingupooled ei ole muul põhjusel eraldi läbi rääkinud. Tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab kõnealust tingimust teise lepingupoole puhul, kes seepärast ei saa mõjutada tingimuse sisu. Tüüptingimusi nimetatakse nende olemuse tõttu ka “võta või jäta” tingimusteks.
Võlaõigusseaduse § 8 lg 2 kohaselt tuleb lepingukohustusi täita. Kohustusi tuleb täita senikaua kuni saavutatakse võlasuhte eesmärk või kuni poolte leping lõpetatakse. Lepingut on võimalik lõpetada üksnes seaduse või lepingu alusel.
Loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.
Autor: Andres Õige, Urve Vilk
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!