28. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööpiirkond: veenduge töölauda paika pannes, et selle taga istudes oleks piisavalt

ruumi end mugavalt välja sirutada ja igas suunas liigutada. See võib olla keerulisem pikkade jalgadega inimeste puhul. Tihti kasutatavad asjad sättida

laual nii, et nende kättesaamine ei nõuaks pingutamist.

Sülearvuti: sülearvutit on parem hoida pigem laua peal kui süles. Soovitav oleks kasutada eraldi klaviatuuri ja hiirt sisseehitatute asemel, et vähendada koormust

randmetele ja kätele.

Klaviatuur: kui peate tööpäeva jooksul palju kirjutama, soodustab klaviatuuri paiknemine ja selle kasutamise viis korduvate pingevigastuste, näiteks karpaalkanali sündroomi tekkimise riski. Klaviatuur tuleb paigutada selliselt, et käsivarred oleksid töötamise ajal paralleelselt reitega. Kui töölaud seda ei võimalda, võiks kaaluda eraldi või väljatõmmatava klaviatuurialuse kasutamist. Oluline on õige kirjutamistehnika, randmete kergitamine ja mitte liiga kõvasti klahvidele vajutamine.

Hiir: hoolitsege töölauda sisse seades selle eest, et hiir oleks kergesti  kättesaadav. Ärge haarake hiirest liiga kõvasti kinni, sest nii võivad tekkida pinged käelihastes. Kui leiate, et hiire kasutamine on häiriv, proovige alternatiivseid seadmeid, näiteks juhtkuuli või touchpad’i.

Laud: sellist lauda, mis sobiks kõikidele, ei ole olemas, valige just endale sobiv. Viga saamise ohtu saab vähendada sellega, et hangite dokumendihoidjad, koondate elektroonika käeulatusse ja veendute, et lauaalune püsiks tühi.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Autor: Kaisa-Kitri Niit, Urve Vilk