2. jaanuar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

USA kõnetreener Lenny Laskowski on öelnud, et pool inimkonnast koosneb inimestest, kel on, mida öelda, kuid nad ei suuda seda teha. Teine pool koosneb inimestest, kes räägivad vahetpidamata millestki, ilma et neil oleks midagi öelda.

Hea esinemise kolm kõige olulisemat tunnust

1. Määrake esinemise liik

Esinemised võib jaotada kolmeks: informeerimise, veenmise ja meeleolu

loomise eesmärgiga tehtud ettekanded. Need tunnused võivad ka koos esineda (nt poliitikud). Informeerimisel suurendatakse kuulaja teadmisi, antakse käitumisjuhendid, selgitatakse olukorda.

Veenmise korral on sihiks suhtumise ja kätumise muutmine või selle säilitamine.

Kasutatakse kaht tüüpi metoodikat: püütakse kuulajaid veenda loogiliste argumentidega ning kasutatakse mõjutamispsühholoogilisi võtteid. Meeleolu loomisel üritatakse täita kuulajate emotsionaalseid ootusi. Rõhutatakse sündmuse või isiku tähtsust (nt juubelikõned).

2. Vastake küsimustele: miks, milleks, mida, kellele ja kuidas ma esinen?”

“Miks” ja “milleks” ei ole sünonüümid. “Miks” on minevikku suunatud küsimus:

miks olen kutsutud esinema: kas näiteks vastava ala eksperdina või ülemuse rollis, kes innustab. Või esinen ainult sellepärast, et ülemus on andnud sellise ülesande.

“Milleks” on tulevikku suunatud küsimus. Kas tahan mõjutada kuulajaid

midagi tegema, midagi läbi mõtlema, millestki teistmoodi aru saama? Sellele küsimusele vastuse läbimõtlemine on kõige tähtsam!

“Mida” sisaldab sõnumit sellest, mida tahan teistele edastada. “Kellele” ja “kuidas” – nendele küsimustele on juba märksa lihtsam vastata.

Esimesed kolm küsimust on ülitähtsad. Kui need ei ole selgeks tehtud (mõeldud), siis esinemine ei õnnestu.

3. Tehke mõjuv sissejuhatus ja meeldejääv kokkuvõte

Sissejuhatuses peaks olema mõni peibutis (huvitav tsitaat, originaalne mõte, üllatavad arvud jne). Oluline on uudsus, värskus, ootamatus. Esinemise lõpetamisel on hea kasutada taktitundelist huumorit.

Tavaliselt lõpetatakse mõne efektse aforismiga. Huvitav sissejuhatus lõhub nähtamatu eesriide esineja ja kuulaja vahel.

Humoorikas lõpp võtab pinged maha või äratab kuulajad järgnevatele tegudele.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Autor: Urve Vilk, Taimi Elenurm