Manuela Macedonia ja Thomas Knösche Leipzigis asuvast Max Plancki Inimese Kognitiivsete ja Ajuteaduste Instituudist õpetasid 20 vabatahtlikule kuue päeva jooksul tehiskeelt nimega Vimmi.
Pooltes õpitundidest tehti, nagu keeletunnis ikka, suulist ja kirjalikku tööd. Teises pooles tundidest aga pidid õpilased iga uut sõna omandades samal ajal mingit kindlat liigutust tegema, iga sõna puhul isesugust.
Liikumise saatel õpitud sõnad jäid õpilastele palju paremini meelde. Katseisikute aju funktsionaalse magnetresonantskuvamise põhjal väidavad uurijad, et liigutuste sooritamine sõnu õppides loob ajju keerukama jälje, mis küllap aitabki sõnu hiljem kergemini meenutada.