Tööandja vastutab töötaja ohutuse eest

Aktiivselt tööelus osalev inimene veedab üle poole oma ärkveloleku ajast töökeskkonnas. See tähendab, et oleme sellest keskkonnast ka olulisel määral mõjutatud, kirjutab ajakiri Personali Praktik.

Tööandja kannab vastutust töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomise eest ning töötaja osaleb selle loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Töökeskkonna riskianalüüs

Esmalt kogutakse infot töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud
info põhjal tuvastatakse töökeskkonna ohutegurid.

Seejärel hinnatakse ohuteguritega seotud riske – võimaliku tagajärje raskusastet
ning selle tõenäosust ja otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet, kavandatakse järgmisena tegevus riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks.

Viimase etapina dokumenteeritakse kogu riskihindamine – saadud dokumenti nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks.

Ohutegurid töökeskkonnas

Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustusena) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus.
Riskianalüüsi tulemuste põhjal kavandab ja korraldab tööandja töökeskkonnaalast tegevust ning tagab tegevuse kontrolli töökeskkonna sisekontrolli kaudu.

Tööandja peab riskide hindamisel arvestama füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste,
füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohuteguritega.

Füüsikalised ohutegurid on näiteks müra ja valgustus; keemilised kemikaalid
ja asbest; bioloogilised kõik bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada
nakkushaigust, allergiat või mürgistust, näiteks seened, bakterid, parasiidid;
füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine
ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.

Kui eespool mainitud tegurid on igale inimesele füüsiliselt tajutavad ning seega
osatakse neid ka hinnata, siis psühholoogilised ohutegurid ja nende mõju töötaja
tervisele jääb riskianalüüsi tegemisel sageli tähelepanuta.

Tööstress on tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 50–60% töölt puudutud päevadest
on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste
kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt.

Loe pikemalt ajakirjast Perosnali Praktik. 

Osale arutelus

  • Meeli Miidla-Vanatalu, Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Maxima is looking for a MANAGING BOARD ASSISTANT

Maxima Eesti OÜ

13. märts 2018

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine