Proovipäeva võib mõista lepingu sõlmimisena

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et proovipäev on hea võimlus saada ülevaade tööle kandideerija oskustest, on see tööandjapoolse ebapiisava ettevalmistuse korral seotud ka suure riskiga saada endale töötajaks isik, keda tegelikult ei soovitud, kirjutab kuukiri Juhtimine.

Proovipäev ei ole midagi uut. Tööandjad on sellist hindamismeetodit kasutanud
juba mitmeid aastaid. Täna kehtiv seadus ei reguleeri sellist olukorda, kus töötaja
lubatakse värbamise faasis potentsiaalse tulevase töösuhte loomise eesmärgil tööülesandeid täitma. Tööandja jaoks tekkib sellise tööle lubamisega esimene murekoht – kuidas määratleda selle isiku staatus, kes on tööle lubatud.
Töötaja ta ju veel ei ole, aga tööülesandeid ta ju faktiliselt täidab.
Töölepingu seaduse kohaselt võiks töötaja, kes on lubatud tööülesandeid täitma,
nõuda endale teatud tingimustel tööd ka järgmisel päeval.
Nimelt loetakse seaduse kohaselt tööleping sõlmituks ka sellisel juhul, kui töötaja
asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

See reegel täiendab üldist põhimõtet, mille kohaselt võib lepingu sõlmimiseks vajalik tahteavaldus väljenduda ka juba teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seda, kuidas töötaja töölelubamist mõistab, tuleb seaduse kohaselt hinnata selle järgi, kuidas tööle lubamine tavaliselt sarnasele mõistlikule töötajale näida võib – kui töölekandideerija võis seda mõista kui töölepingu sõlmimist, võib tulemuseks olla töölepingu sõlmituks lugemine.
Seega tuleb nn proovipäeva väljapakkumisel tööandjal olla ettevaatlik sellega, mis
ootusi ta töötajas tekitab. Töötajas ei tohi tekitada tühje ootusi. Oleme seisukohal, et kui tööandja jätab proovipäeva pakkudes töötajale mulje, et tegemist on üksnes formaalsusega ning töötaja on juba sisuliselt tööle võetud, siis on sellisel
töötajal - sõltumata sellest, kui kõrgelt tööandja tema oskusi hindab - õigus väita, et töösuhe on faktiliselt loodud.

Sellise tööandja jaoks ootamatu olukorra vältimiseks peaks tööle kandideerijale põhjalikult selgitama, et tegemist ei ole veel töösuhte loomisega, vaid üksnes osaga kandidaatide hindamise protsessist ning et lõpliku otsuse töötajaga lepingu
sõlmimise kohta teeb tööandja pärast proovipäeva tulemuste hindamist. Ise töötamise asemel teisi jälgima. Lisaks peaks tööandja proovipäeval kandidaadilt
pigem nõudma mitte tööülesannete täitmist, vaid seda, et töötaja näiteks mõnd
teist töötajat kõrvalt jälgides esitaks oma arvamuse kuidas tema mingeid ülesandeid täidaks ja olukordi lahendaks.
Raskem on see muidugi olukorras, kus töötaja peaks midagi tootma ja selle põhjal saaks anda temale hinnangu. Ilmselt aitaks sellises olukorras
vaid üksikute töölõikude hindamise läbiviimine, mitte tööprotsessi kui terviku
läbimine tööle kandideerija poolt. Tõendamiskoormist selles osas, et tegemist oli üknses proovipäeva ja mitte töötajaga töölepingu sõlmimisega, kannab
tööandja.

Juhul kui tööandjal on siiski õnnestunud vältida faktilise tööle lubamise kaudu
töötajale töölepingu sõlmimise mulje loomist, tekib teine probleem sellega, kuidas
tasustada tööle kandideerija tööpanust. Kui kandideerija on täitnud ülesandeid, siis võiks eeldada, et isik tahab selle eest saada ka tasu. Proovipäeva eesmärk ei saa ega ei tohi olla see, et proovipäeva sildi all laseb tööandja kandideerijatel
teha endale tasuta tööd. Töölepingu seaduse kohaselt tuleb tasu maksta
ülesannete eest, mille täitmist võiks eeldada tasu eest.

Küsimus jääb, mis on selle tasu suuruseks. Tänane praktika on selline, et juhul kui töötasus ei ole kokku lepitud, tuleb maksta töötajale sellist keskmist tasu, mida sarnane isik saab samal töökohal töötades.
Lihtsamalt öeldes tähendab see, et proovipäeva eest makstav tasu peaks olema
selline, mida sarnasel töökohal teine isik tasuna saab.
Loomulikult on võimalik kokku leppida, et proovipäeva eest tasu ei maksta. Proovipäevaga kaasneb ka ärisaladuse kaitsemise risk. Kindlasti esineb situatsioone, kus tööle kandideerija võib proovipäeval ülesandeid täites kokku puutuda tööandja ärisaladusega – klientide andmebaasidega ja nendes sisalduva
olulise infoga klientide tarbimisharjumuste kohta.
Kuidas saab tööandja tagada, et isik, kellega töölepingut ei sõlmita, ei kasutaks
tööandjalt saadud infot kurjasti ära?

Ilmselt ei ole see saladuse hulk, millega kandidaat kokku puutub, märkimisväärne,
kuid ka vähese infoga võib tööle kandideerija teha tööandjale palju kurja. Selleks et
selliseid olukordi vältida, on soovitav ka proovipäeva kohta sõlmida leping, mis määratleb ära tööle kandideerija kohustused seoses saladuse hoidmisega.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Indrek Ergma, Urmas Volens

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Maxima is looking for a MANAGING BOARD ASSISTANT

Maxima Eesti OÜ

13. märts 2018

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine