Eurooplane ei usalda veebis ostes välismaad

Euroopa Komisjoni andmetel sooritab aastas küll 200 miljonit eurooplast ehk 40% elanikkonnast oma ostud üle interneti, kuid vähem kui neljandik neist teeb seda väljaspool oma riigi piire.

Euroopa jaekaubandusest tervikuna moodustab e-kaubandus aga vaid 3,5 protsenti. Takistuseks on riiklikud reeglid ja süsteemid.

Euroopa Komisjon käis eile välja kaks olulist algatust. Esiteks on plaanis kõrvaldada takistused riikidevahelistelt kaardi-, interneti- ja mobiilimaksetelt. Teiseks on plaanis kahekordistada internetikaubanduse osakaalu aastaks 2015.

Nüüd on komisjoni eesmärgiks muuta kauplemine internetis lihtsamaks, turvalisemaks ja läbipaistvamaks. Piirülese internetikaubanduse osakaal peab tõusma aastaks 2015 seitsmele protsendile, kahekordistuma peab ka internetiäri osakaal Euroopa SKPs, mis seni on alla 3%. E-kaubandust peab omakorda toetama sujuvalt toimiv piiriülene kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete süsteem.

Komisjoni asepresident Neelie Kroes meenutas sel nädalal internetikaubanduse eelistest rääkides, et ammu ei oleks vaja enam vihmase ilmaga sobivat kaupa otsides tunde mööda poode kõndida, palju mugavamalt saab vajaliku kätte internetist kodust lahkumata. Ei sega ostupaikade kaugus ning erinevate pakkumiste vahelt saab valida soodsaima. "Tarbijale pakub internet paremat valikut, suuremat paindlikkust ja paremat kvaliteeti," rõhutas ta.

Ettevõtjatele ennustas Kroes aga potentsiaali õigel ärakasutamisel hüppelist müügimahtude kasvu. Ta meenutas, et igal aastal vahetab globaalses e-kaubanduses omanikku kuus triljonit eurot. Euroopa hammustab sellest pirukast aga vaid väikese tüki.

Iga töökoha asemele, mis kaovad teistes majandusharudes, loob internetimajandus Euroopa Komisjoni andmetel aastaks 2015 juurde 2,6 uut töökohta. Kasu, mis tuleb madalatest hindadest ning toodete ja teenuste suuremast valikust internetis, hinnatakse 11,7 miljardile eurole, mis vastab 0,12% Euroopa SKPst.

Komisjon on välja arvutanud, et kui e-kaubanduse osakaal tõuseks jaekaubanduses tervikuna 15 protsendile ja kui kõrvaldataks praegused siseturutakistused, siis võib tarbijale tekkiv kasu ulatuda 204 miljardi euroni ehk siis 1,7 protsendini Euroopa SKPst.

Eurostati statistika näitab, et aastal 2010 tegi vaid 17% eestlastest sisseoste üle interneti, samas ELi keskmine oli 41%. Kõige innukamad internetis ostlejad elasid Taanis, Hollandis ja Suurbritannias, kus internetis oli kaupu või teenuseid ostnud vastavalt 68 ja 67 protsenti kodanikest.

Eesti oli umbes samal tasemel ungarlaste, lätlaste ja itaallastega. Kõige vähem ostsid üle interneti rumeenlased ja bulgaarlased.

Ka ettevõtete osas pole pilt palju parem. Aastal 2009 moodustas euroliidus firmade käibest e-kaubandus keskmiselt 14%. Juhtriigiks on siin Iirimaa 24%ga, Eesti oli 9%ga alles 18. kohal.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Katri Soe-Surén

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara